Läänerinne (Esimene maailmasõda)

Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Osa Esimesest maailmasõjast
Päripäeva ülevalt vasakult: Kuningliku Iiri jalaväe sõdurid kaevikus Somme'i lahingu ajal; Briti sõdur kandmas haavatud kaasvõitlejat; Noor Saksa sõdur; Ameerika Ühendriikide sõdurid lahinguväljal; Saksa õhuväe raskepommitaja Gotha G.IV; Ameerika Ühendriikide sõdurid Renault FT-17 tankidel Argonne'i metsa lähistel.
Toimumisaeg	4. august 1914 – 11. november 1918 (4 aastat 3 kuud 1 nädal)
Toimumiskoht	Belgia, Kirde-Prantsusmaa, Elsass-Lotring, Lääne-Saksamaa
Tulemus	Otsustav liitlasvägede võit Compiègne'i vaherahu Saksa keisririigi kokkuvarisemine
Osalised
Liitlasväed  Prantsusmaa Prantsuse koloniaalimpeerium Briti impeerium Austraalia Bermuda Kanada India Newfoundland Uus-Meremaa Lõuna-Rodeesia Lõuna-Aafrika Ühendkuningriik  Ameerika Ühendriigid (alates 1917)  Belgia Itaalia (alates 1915)  Portugal (alates 1916) Vene Keisririik (1916–1917) Siiam (alates 1918) Keskriigid  Saksa keisririik  Austria-Ungari
Väejuhid või liidrid
Joseph Joffre Robert Nivelle Philippe Pétain Ferdinand Foch John French Douglas Haig John J. Pershing Albert I Helmuth von Moltke Erich von Falkenhayn Paul von Hindenburg Erich Ludendorff Wilhelm Groener
Jõudude suurus
Kokku: u 16 000 000 7 935 000[1] 5 399 563[2] 2 200 000[3] 267 0000[4] 13 250 000[1]
Kaotused
Kokku: u 7 500 000 4 808 000 2 264 200 286 330 93 100 22 120 20 870 4542 Tsiviilisikuid: 534 500 Kokku: u 5 500 000 5 490 300 17 300 Tsiviilisikuid: 424 000

Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914. aasta augustis Saksa keisririigi armee. Sakslased tungisid Schlieffeni plaani järgi läbi Luksemburgi ja Belgia Kirde-Prantsusmaale, et hõivata sealsed olulised tööstuspiirkonnad koos pealinna Pariisiga ja Prantsusmaa kiiresti sõjast välja lüüa, toimus aga Marne'i lahingus ettenägematu pööre. Pärast järgnenud merevõidujooksu, milles käigus mõlemad pooled üritasid järjest vastasest põhja poolt mööda tungida, olid mõlemad vaenupooled valmis kaevanud Põhjamerest Šveitsini ulatuvad kaevikuliinid, mis nihkusid kuni 1917. ja 1918. aastani vähesel määral.

1915. ja 1917. aasta vahel toimus rindel mitu suurt pealetungi, mis hõlmasid tihti massiivseid suurtükilööke ja suuri jalaväerünnakuid. Kohati tugevasti kindlustatud positsioonid, kuulipildujapesad, okastraat ja suurtükituli põhjustasid pealetungide ja vastupealetungide käigus korduvalt väga suuri kaotusi, ning tihti ei saavutatud nende operatsioonidega üleüldse mingeid märkimisväärseid eesmärke. Veriseimad nendest pealetungidest olid 1916. aastal toimunud Verduni lahing ligi 700 000 kaotusega, samal aastal toimunud Somme'i lahing ligi miljoniga, 1917. aasta Passchendaele lahing (kolmas Ieperi lahing) ligi 500 000.^[5][6]

Murdmaks kaevikusõjast tulemusena tekkinud patiseisu, asusid mõlemad pooled sõjategevuses katsetama erinevaid uusi tehnoloogiaid, seehulgas mürkgaasid, lennukid ja tankid. 1918. aasta saabudes hakkas rindejoon uuesti liikuma, tänu kasutatavate taktikate parandamisele ja Antandi armeede nõrgenemisele. Samal aastal alanud Saksa kevadpealetung sai võimalikuks tänu Brest-Litovski rahulepingule, mis lõpetas Keskriikide sõja Venemaa ja Rumeenia vastu idarindel. Kasutades lühikesi intensiivseid suurtükilööke ja erinevaid sisseimbumistaktikaid, liikusid Saksa väed ligi 100 kilomeetrit läände, mis oli suurim edasitung kumbagi poole poolt 1914. aastast saati, kuid kokkuvõttes pealetung luhtus.

1918. aasta teisel poolel alanud jõuline liitlaste vastupealetung põhjustas lõpuks Saksa vägede kokkuvarisemise ja veenis Saksa väejuhatust, et kaotus on vältimatu. 11. novembril 1918 sõlmis Saksa valitsus liitlasvägedega Compiègne'i vaherahu ja 1919. aastal sõlmiti sõja lõpetanud Versailles' rahuleping.

1914

Sõjaplaanid ja piirilahingud

 Pikemalt artiklites Schlieffeni plaan, Plaan XVII ja Piirilahingud

Marne'i lahing

 Pikemalt artiklis Marne'i lahing

Esimene Ieperi lahing

 Pikemalt artiklis Esimene Ieperi lahing

1915

Gaasisõda

 Pikemalt artiklis Keemiarelvade kasutamine Esimeses maailmasõjas

1916

Verduni lahing

 Pikemalt artiklis Verduni lahing

Somme'i lahing

 Pikemalt artiklis Somme'i lahing

Hindenburgi liin

 Pikemalt artiklis Hindenburgi liin

1917

 Pikemalt artiklis Hindenburgi liin

Nivelle'i pealetung

 Pikemalt artiklites Nivelle'i pealetung ja Arrasi lahing (1917)

Flandria pealetung

 Pikemalt artiklites Messines'i lahing (1917) ja Kolmas Ypres'i lahing

Cambrai lahing

 Pikemalt artiklis Cambrai lahing

1918

Saksa kevadpealetung

 Pikemalt artiklis Saksa kevadpealetung

Liitlasvägede vastupealetungid

 Pikemalt artiklites Teine Marne'i lahing, Sajapäevane pealetung ja Compiègne'i vaherahu

Tagajärjed

 Pikemalt artiklis Esimese maailmasõja tagajärjed

Hukkunud

 Pikemalt artiklis Esimese maailmasõjas hukkunud

Viited

1. ILO 1925, lk 29.
2. WO 1922, lk 742.
3. Ayres 1919, lk 105.
4. Hosch 2010, lk 219.
5. Liddle 1997, lk 45–58.
6. Edmonds 1991, lk 361–363.

Kirjandus

• Ayres, L. P. (1 August 1919). The War with Germany: A Statistical Summary (2nd [online] ed.). Washington, DC: United States War Department, General Staff. OCLC 869902118.
• Edmonds, J. E. (1991) [1948]. Military Operations France and Belgium, 1917: 7 June – 10 November. Messines and Third Ypres (Passchendaele). History of the Great War Based on Official Documents by Direction of the Historical Section of the Committee of Imperial Defence. II. Nashville, TN: Imperial War Museum and Battery Press. ISBN 978-0-89839-166-4.
• Hosch, William, ed. (2010). World War I: People, Politics, and Power. New York: Britannica Educational. ISBN 978-1-615-30048-8.
• International Labour Office (1923–1925). Les tués et les disparus. Enquête sur la production. Rapport général. Tome 4. Part II. Paris et al.: Berger-Levrault, 1923–25. OCLC 6445561.
• Liddle, P. H. (1997). Passchendaele in Perspective: The Third Battle of Ypres. Barnsley: Pen & Sword. ISBN 978-0-85052-588-5.
• War Office (1922). Statistics of the Military Effort of the British Empire During the Great War 1914–1920. London: HMSO. OCLC 924169428.