Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana. Tänapäeval on lääne traditsioon valdav ka teistes maailma piirkondades. Sõna "filosoofia" ise pärineb samuti vanakreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust.
Filosoofia uuema ajaloo vältel on sageli vaieldud, mil määral ja kas üldse võib pidada teise mõttetraditsiooni filosoofiateks ehk kas kogu filosoofia ongi Lääne filosoofia, samas kui teised traditsioonid peaksid kandma muid nimetusi, ühendamata neid kunstlikult ühise nimetuse "filosoofia" alla. (Tavaliselt ei vaidlustata sel juhul lääne filosoofiaga tihedalt põimunud araabia, juudi ja vene filosoofiate kuuluvust samasse traditsiooni.) Siiski on tänapäeval tavaks kõnelda nii hiina, india, jaapani kui ka aafrika filosoofiast, samuti käsitletakse vahel Vana-Kreekale eelnenud Vana-Lähis-Ida mõttelugu Mesopotaamia eelfilosoofiana. Läänele filosoofiale vastandudes nimetatakse india, hiina, jaapani jts filosoofiatest sageli koondnimetuse all "ida filosoofia".
Teisalt toetab lääne filosoofia ainsaks või vähemalt põhiliseks pidamist levinum tava kõnelda filosoofia ajaloos eri perioodide filosoofiat käsitledes just lääne traditsioonist, näiteks ei kirjutata tavaliselt keskaja või valgustusajastu filosoofia raames ida filosoofiatraditsioonidest, kuna mõtteloo periodiseeringud ei ole ülemaailmsed.
Lääne filosoofiat on eestikeelses Vikipeedias pikemalt käsitletud üldartiklis "Filosoofia", samuti selle konkreetsete perioodide all nagu "Antiikfilosoofia" ja "Keskaja filosoofia".
