Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.
Krister Klasson Horn af Åminne oli Riia kuberner 1654–1657, Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkuberner 1657–1659, Rootsi riiginõunik (1660), Svea õuekohtu assessor (1661), Karjala laaman (1669), feldmarssal (1672), Värmlandi laaman 1674 ja Liivimaa kindralkuberner 1674–1686.
1678 ostis ta 3000 taalri eest Liivimaa Mazsalaca kihelkonnas (Kirchspiel Salisburg) asunud Mazsalaca ehk Väike-Salatsi (Salisburg) mõisa.[1]
Krister Horni vanemad olid riiginõunik ja Åminne vabahärra Klas Kristersson Horn (1587–1651) ja Sigrid Oxenstierna (1590–1644), kelle vend Bengt Oxenstierna (1591–1643) ja poolvend Gabriel Oxenstierna (1586–1656) olid kõrgetel ametikohtadel Eesti, Liivi- ja Ingerimaal. Tema vend Bengt Horn oli Eestimaa kuberner 1656–1674, vanaisa Krister Klasson Horn (1554–1612) Rootsi saadik Täyssinä rahu sõlmimisel ja vanavanaisa Klas Kristersson Horn (1518–1566) Viiburi asehaldur ja admiral, kes sai 1561 aastal Soomemaa Åminne ehk Joensuu mõisa vabahärra tiitli.[2]
Krister Horn abiellus 1654. aastal vabapreili Görvel Sparrega (1632 Tartu – 1659 Tallinna linnus), kes oli Tartu õuekohtu presidendi ja Aru mõisniku Per Sparre (1592–1647) ja Elsa Arvidsdotter Posse (1599–1633) tütar, Rootsi maamarssali ja diplomaadi Per Persson Sparre (1633–1669) õde.
Seejärel abiellus ta 1662. aastal Wrangel af Lindebergi vabapreili Anna Elisabetiga (1640–1687), kes oli kindralmajori ja riiginõuniku, Lindebergi vabahärra Johan Mauritz Wrangeli (1616–1665) ja Anna Bååti (surn.1646) tütar, Liivimaa kindralkuberneri Herman Wrangeli (1587–1643) pojatütar.
Tal olid pojad: