Pärimuse kohaselt kuulus ikoon 8. sajandi algul Damaskuse Johannesele ja seda seostatakse Johannese imelise tervenemisega aastal 717. Ebaõiglaselt süüdistatuna varguses, kui ta teenis vesiirinakaliifAl-Walid I juures, raiuti ta käsi maha. Süüdistaja oli ikonoklastistBütsantsi keiserLeo Isaurialane, kes ajalooliselt tõepoolest oli Johannese vastane ja kaliif Al-Walidi sõber. Ime läbi käsi taastus, kui Johannes palvetas Jumalaema ikooni ees, ning tervenemise mälestuseks ja tänuks lasi ta kinnitada ikoonile votiivkinginahõbedast käekujutise. Sestpeale nimetati ikooni Tricherousa, sest sellel oli kolm kätt: Jumalaema kaks kätt ja veel üks.[5][7]
Kui Damaskuse Johannes sai mungaks Mar Sabbasi kloostris Jeruusalemma lähedal, andis ta ikooni munkadele, need hiljem omakorda pühale Savvale, kui too kloostrit külastas. Savva tõi ikooni Hilandari kloostrisse, kus ta ise elas. See jäi sinna 1347. aastani, mil Serbia Dušan võttis selle endaga kaasa Serbiasse. 14. sajandi lõpul oli ikoon Studenica kloostris ja 15. sajandil jõudis taas Hilandari.[5]
Ikoon
Ikoon kuulub Hodegetria tüüpi Jumalaema ikoonide hulka, sellel on kujutatud Maarja tema paremal käsivarrel istuva Jeesusega. Kolmanda käe kujutis paikneb ikooni alumises vasakus nurgas. Ikooni varasematel koopiatel asetseb kolmas käsi aga keskjoonest veidi paremal. Riisaga (hõbedast riisa pärineb 20. sajandi algusest, see jätab vabaks vaid figuuride käed ja näod) kaetud ikoon on kahepoolne, selle teisel küljel on püha Nikolaus Myrast.
Ikoon on tänapäeval 94 × 67 cm suurune, see on maalitud puutahvlile ja stiili järgi peavad uurijad selle loomise ajaks 14. sajandi keskpaika. 1661. aastal patriarh Nikoni vahendusel koos paljude kreeka reliikviategaMoskvasse toodud ikooni üks koopia on olnud eeskujuks paljudele Kolmekäelise Jumalaema ikoonidele Venemaal[8]. Neid leidub ka Eestis.
Pildid
Hilandari ikooni kolmas koopia Grgetegi kloostris, Vojvodina provintsis Serbias
Troyani kloostris Bulgaarias asuv 17. sajandist pärit koopia
Ikooni koopia Šabaci Peetruse ja Pauluse katedraalis, Serbia
19. sajandi koopia ikoonist Feraponti kloostris Vologdas