Kaitseväe toetuse väejuhatus on keskalluvusega operatiiv-taktikalise tasandi Eesti Kaitseväe struktuuriüksus, mille peaeesmärgiks on tagada Eesti Kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega.[1]
Ajalugu
1. detsember 1917 loodi 1. Eesti diviis, mille varustamiseks loodi ka diviisi intendantuur. 24. veebruar 1918 loodi Eesti Vägede Intendantuur, mille personaliks määrati jaoskondade, ladude ja töökodade administratsioon. 1918. aastal saadeti Eesti Vägede Intendantuur Saksa okupatsioonivägede poolt laiali.[2]
21. novembril 1918 loodi Sõjaväe Varustusvalitsus, mida peetakse toetuse väejuhatuse eelkäijaks. Esialgselt allus see peastaabi ülemale ning alates 1918. aasta 23. detsembrist sõjavägede ülemjuhatajale. 28. november 1918 algas Eesti vabadussõda. Varustusvalitsus muutus vabadussõjas rahvaväe varustamise keskuseks, mille esmaseks ülesandeks oli Saksa okupatsioonivõimudelt ruumide üle võtmine. [2]
Pärast vabadussõda alustas varustusvalitsus suuremahulist toitlustamise, riietuse ja varustuse arendamist ning relvastuse, laskemoona ja sidetehnika ühtlustamist. Samuti asuti Vene tsaariarmee poolt kasutuses olnud rüüstatud ja lagunenud hooneid remontima. 1940. aastal saadeti varustusvalitsus Nõukogude okupatsiooni poolt laiali.[2]
22. mail 2002 loodi toetuse väejuhatus, mis tol ajal kandis nime kaitseväe logistikakeskus.[2] Struktuuriüksuse nimevahetus jõustus 2014. aasta 1. augustil.[3]
Staabi ülesanneteks on nõustada väejuhatuse ülemat ja ülema asetäitjat ning kontrollida väejuhatuse tegevust. Samuti vastutab staap väejuhatuse julgeoleku ja riigisaladuste kaitse tagamise ning sellega seonduva ohu- ja riskianalüüsi koostamise eest. Vajaduse korral väljastatakse kiirreageerimisväeüksustele õppekogunemiste kutseid või mobilisatsioonikäske. Rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel pakub staap Kaitseväe üksustele logistilist toetust ja koordineerib väejuhatuse üldist rahvusvahelist koostööd. Logistika-alaselt osaleb staap ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tegevustes.[4]
Varustuspataljon
Varustuspataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse koosseisu kuuluv struktuuriüksus, mille peamiseks ülesandeks on kaitseväe alatise lahinguvalmiduse hoidmine läbi materiaalse jätkusuutlikkuse tagamise, pidades kaitsematerjali üle arvestust ning ladustades seda, samuti tagades kaitsematerjalide elukaare kestvust läbi remondi- ja hooldusteenuste.[5]
Tervisekeskus
1918. aasta 21. novembrit peetakse Kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu Kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks. 2000. aastal loodi praegune Kaitseväe tervisekeskus kui iseseisev keskalluvusega üksus. 2002. aastal muutus tervisekeskus toonase Kaitseväe logistikakeskuse ehk praeguse toetuse väejuhatuse osaks.[6]
Tervisekeskuse ülesanneteks on kaitseväelastele tervishoiuteenuste võimaldamine ja arstliku komisjoni töö tagamine. Tervisekeskus varustab Kaitseväge ravimite ja muu meditsiiniliste vahenditega. Samuti õpetab asutus välja parameedikuid ja korraldab meditsiinipersonalile erialaseid koolitusi.
[6]
Toetusteenuste keskus
Toetusteenuste keskuse ülesandeks on sotsiaalse, psühholoogilise ja usulise toe ning usuvabaduse tagamine nii Kaitseväes kui ka rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Asutus juhib veteranipoliitikat ning korraldab teenistuskohustuste täitmise ajal vigastada saanud ja haigestunud isikute rehabilitatsiooni.[7]
Liikumis- ja veoteenistus
Liikumis- ja veoteenistus korraldab nii Eesti kui ka liitlaste üksuste ja varustuse vedusid ning sellega seonduvaid tolli- ja piiriprotseduure. Samuti tegeleb teenistus üldise siseriikliku üksuste ja varustuse liikumise planeerimisega.
Liikumis- ja veoteenistuse üks ülesannetest on ka selleteemalise erialase väljaõppe pakkumine kaitseväelastele.[8]
Logistikakool
Logistikakool loodi 2003. aastal tagalapataljoni ehk praeguse logistikapataljoni koosseisu. Sellega loodeti parandada Eesti sõjaväelogistikute väljaõppe kvaliteeti. 2006. aastal võeti vastu otsus lõpetada ohvitseride koolitamine Soomes ja muuta see hoopis logistikakooli ülesandeks. 2012. aastal liikus logistikakool tänu oma kasvavale tähtsusele logistikapataljoni koosseisust toetuse väejuhatuse vahetusse alluvusse.[9]
Logistikakooli tegevusvaldkond hõlmab nii Kaitseväe logistikavaldkonna arendamist, väejuhatuse nõustamist kui ka erialase väljaõppe pakkumist. Arengu kiirendamiseks tegeleb logistikakool ka Kaitseväe logistilise tegevuse analüüsimisega. Logistikakooli ülesandeks on ka väljaõppes kasutatavate õppematerjalide koostamine ja uuendamine.[10]
