1992. aastal vermitud kahekroonine münt on üks Eesti Vabariigis eraviisiliselt emiteeritud meenemüntidest. Münt on pühendatud Tartu Ülikooli asutamise 360. aastapäevale ning seda vermiti ebaseaduslikult eraisiku poolt teadmata hulk.
Väidetavalt müüdi neid münte 1992. aastal ühel Tallinna täikal, kuid kuna mündil oli ebaseaduslikult kasutatud Tartu Ülikooli kujutist ja sümboolikat ning sellele oli vermitud nimiväärtus "2 krooni", siis kinnitamata faktide kohaselt korjas Politseiamet neid võimalikult palju ringlusest ära.
Kujundus
Münt on hõbehalli värvi ja kaalub ~13 grammi, läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on sile.
Avers
Mündi esiküljel on järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud Eesti Vabariigi suurt riigivappi, sõnu "Eesti Vabariik" ja aastaarvu "1932".
Revers
Mündi tagaküljel on koopia Georg Westenbergi kujundatud Tartu Ülikooli peahoone vaatest legendiga "UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632–1992" ning nimiväärtus "2 krooni".
Ajakirjandusest
Väljakirjutus 1992. aasta 3. novembri Postimehest:
Ülikooli 360. aastapäeva toimkond pole tellinud juubelimünti
Tartu Ülikooli 360. aastapäeva toimkond saatis <<Postimehe>> toimetusele kirja, milles öeldakse:
<<Ajakirjanduses ilmunud andmetel on ettevõtlikud ärimehed valmistanud ja müüki paisanud ülikooli nn. juubelimündi. Ülikooli juubelitoimkond on hämmingus, et selline asi on teoks saanud, ja avaldab kahetsust, et senini puudub võimalus tõkestada niisugust isetegevust ning ülikooli kujutise ja sümboolika ebaseaduslikku tarvitamist. Toimkond rõhutab, et ülikoolil ei ole mingit seost müntide väljalaskmisega ning ta ei saa heaks kiita ülikooli juubeli ärakasutamist ärilistes huvides. Loodetavasti tõhustub õiguskaitse edaspidi ka selles vallas.>>
Uudisteteoimetus
Väljakirjutus 1992. aasta 27. oktoobri Päevalehest:
Kas jälle üks eraviisiline meenemünt?
23. oktoobril tähistati Emajõelinnas Tartu Ülikooli 360. aastapäeva, aga juba järgmise päeva hommikul emiteeriti (s.t. "lasti käibele") Tallinna "täikal" seda sündmust tähistav juubelimünt- valgest metallisulamist 2-kroonine, üldkujundusega nagu 60 aastat tagasi. Selle esiküljel on hästi järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud vabariigi suurt riigivappi, kuigi lõvid on siledama selja ja kurjema näoga. Ka aastaarv 1932 on jäetud muutmata, kuna siis käis praeguse Rootsi kuninga vanaisa kunagise ülikooli asutaja Gustav II Adolfi ausammast avamas. Ka mündi teine pool on kujundatud kunagise autori Georg Vestenbergi pildi järellainetusena. Võrreldes originaalpildiga on ülikooli peahoone tarkusesambaid ja aknaraame tunduvalt tugevdatud ning tähetorni vaateplatvorm on saanud vedela pannkoogi kuju. Juubelit tähistav kiri on aga UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632-1992. Viimane aastaarv näitab aega, mil praegune Rootsi kuningas ülikooli asutaja ausamba taas avas.
Numismaatikud on nõutud, sest sellised asjad rikuvad usaldust meie riigi raha vastu. Müntide vermimine peaks olema täielikult selleks riigi poolt volitatud asutuse ainuõiguseks. Mida arvab sellest Eesti Pank?
Jaan Niin
Vaata ka
