Juhan Maisma (kuni 14. maini 1935 Joosep Matthias Mühlbach, VR II/3; 8. detsember 1888 Kõnnu vald, Harjumaa – 8. märts 1966 Elva, Tartumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja haridustegelane.
Elukäik
Pärast kohaliku ministeeriumikooli lõpetamist õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, hiljem Tallinnas Nikolai Gümnaasiumis, mille lõpetas 1910. aastal. Õppis aasta Tartu Ülikoolis, 1911. aasta sügisel asus Vene sõjaväkke teenima. 1912. aastal arvati reservi tagavaraväe lipnikuna. Sõjaväeteenistuse järel valiti Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi õpetajaks. Koos teiste eesti õpetajatega oli 1913. aastal üks Pärnu Kaubanduskooli asutajaid ja selle esimene juhataja.
1914. aastal mobiliseeriti ohvitserina Vene väkke. Teenis kuni 1917. aastani mitmetel tagalaametikohtadel Turkestani sõjaväeringkonnas. 1917. aasta lõpus asus teenima Eesti rahvusväeosas 3. jalaväe polgus. Kui sakslased Eesti rahvusväeosad 1918. aastal laiali saatsid, hakkas uuesti õpetajaks Pärnu Kaubanduskoolis.
20. novembril 1918 andis äsjaloodud Kaitseliidu Pärnu maleva pealik Karl-Johann Laurits välja päevakäsu nr 1 Pärnu linna ja maakonna malevale. Käskkirjas määrati muuhulgas alamleitnant Joosep Mühlbach (Juhan Maisma) raudteejaama komandandiks. Komandandi ülesandeks oli takistada lahkuvatel sakslastel relvade, tehnika ja toiduainete väljavedu. Hiljem teenis Maisma Pärnu linna Kaitseliidu ülema abina. Alates 16. aprillist 1919 oli Pärnu kaitsepataljoni 3. roodu ülem, hiljem sama pataljoni baasil moodustatud 9. jalaväepolgu 2. roodu ülem. 1919. aasta juulist õpperoodu vanemohvitser ning novembrist sama roodu ülem. Võitlustes Narva rindel üles näidatud vapruse eest anti talle Vabadusristi II liigi 3. järk.
Vabadussõja lõppedes lahkus sõjaväeteenistusest, oli lühikest aega Teedeministeeriumi kantselei juhataja, kust aga lahkus taas tööle Pärnu Kaubanduskooli, algul õpetajana, 1923. aastast alates juhatajana. 1926. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. 1936. aastal asus tööle Haridusministeeriumi noorsoo ja vabahariduse osakonna noortenõunikuna.
Oli aktiivne Kaitseliidu liige, määrati 1. jaanuarist 1929 Sauga ja Uulu-Surju iseseisvate kompaniide liitmisel loodud Keskmalevkonna pealikuks. 6. juunil 1930 anti talle Kotkaristi V klassi teenetemärk. Tegutses ka reservohvitseride organisatsioonides ja mitmes Pärnu ja Tallinna haridus- ja majandusorganisatsioonis.
1940. aastal vabastati töölt Haridusministeeriumis. Aastail 1941–1944 töötas Tallinna Poeglaste Kommertskooli juhatajana. 1944. aastal mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Eesti mahajätmisel otsustas jääda kodumaale.
Arreteeriti 11. novembril 1944 Tallinnas. Tribunali otsusega mõisteti "nõukogudevastase tegevuse" eest 10 aastaks töölaagritesse ja 5 aastaks asumisele. Vabanes 1955. aastal ja pöördus tagasi Eestisse. Töötas seejärel Joaveski puupapivabrikus raamatupidajana. Hiljem pensionär Elvas.
Tunnustus
Välislingid
