See artikkel vestab Briti vaimufilosoofist; tema nõo, psühhoanalüütilise filosoofi kohta loe artiklist John Oulton Wisdom, Ameerika kohtuniku kohta artiklist John Minor Wisdom.
1934. aastal hakkas ta Cambridge'i ülikoolis tööle filosoofia lektorina. Aasta hiljem sai temast teadustöötaja Trinity kolledžis, kus ta käis kuulamas Ludwig Wittgensteini loenguid, mille käigus muutus Wisdomi senine suhtumine filosoofiasse.[1]
1950. aastal abiellus Wisdom uuesti. Tema teine naine Pamela Elspeth Strain (1914–1989) oli kunstnik, kellega Wisdom elas koos kuni naise surmani 1989. aastal.[3]
Tähtsamad tööd
1930. aastate alguses hakkas Wisdom kirjutama uues stiilis raamatuid, saades inspiratsiooni Wittgensteini filosoofilistest teooriatest. Kuna Wittgenstein ise ei kirjutanud sel ajal ühtegi teost, siis said Wittgensteini uute teooriate peamiseks allikaks Wisdomi kirjutised, mis olid ka laiemale maailmale kättesaadavad. Wisdomi teostest on kõige rohkem tähelepanu saanud "Other Minds" (1952) ning "Philosophy and Psycho-Analysis" (1953).[2]
"Metafüüsiliselt mõtlevale inimesele tundub, et tegelik maailm koosneb üksnes positiivsetest, spetsiifilistest, deterministlikest, konkreetsetest, tingimuslikest, individuaalsetest ja sensoorsetest faktidest ning et teadmatuse väljamõeldis, negatiivsus, üldisus, määramatus, abstraktsus, vajalikkus, superindividuaalsus ja füüsilised faktid on ainult näilikud, kuna me ei süvene sellesse piisavalt."[4]
"The metaphysically-minded person feels that the actual world is made up solely of positive, specific, determinate, concrete, contingent, individual, sensory facts, and that the appearance of a penumbra of fictional, negative, general, indeterminate, abstract, necessary, super-individual, physical facts is somehow only an appearance due to a lack of penetration upon our part."[4]