Johannesburg on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis, Gautengi provintsi keskus ja riigi suurim linn. Johannesburgis ja selle ümbruses elab üle 8 miljoni inimese, Johannesburgis endas üle 5 miljoni inimese. See on ka maailma suurim linn, mis ei asu jõe-, järve- ega merekaldal.
Elanikkond
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Johannesburgi elanikest mustanahalisi 48,74%, valgeid 22,92%, värvilisi 17,11% ja India või Aasia päritolu inimesi 11,23%.[2]
Johannesburgi ümbrus on olnud asustatud juba miljoneid aastaid. Sealt on leitud ka australopiteekuste jäänuseid. Tuhandeid aastaid elasid seal bušmanite rändhõimud kiviaja tasemel. 1060. aastatel saabusid sinna bantud, kes tõrjusid bušmanid välja. Bantud elasid rauaajas: neil olid koduloomad, nad harisid põldu, kasutasid metallist ja savist esemeid ning elasid paikselt korrapärastes külades.
19. sajandil saabusid piirkonda üksikud eurooplased, kuid neid oli seal vähe, kuni 1880 leiti kulda. See põhjustas määratu kullapalaviku. Inimesed voolasid sinna Põhja-Ameerikast, Suurbritanniast ja mujalt Euroopast. Neegrid tõrjuti välja ja maa hind tõusis kõvasti. Maaomanikud olid buurid, mis tekitas vastuolusid Suurbritanniaga, mis viis lõpuks Teise buuri sõjani. Buurid said selles lüüa ja kogu piirkond läks Suurbritanniale.
Aastal 1910 moodustati Lõuna-Aafrika Liit. Mitteeurooplased pagendati ning neil lubati elada ainult kindlates piirkondades ning teha ainult musta tööd. Need diskrimineerivad seadused lõpetati 1994.
Pärast rassilise eraldatuse lõpetamist on Johannesburg saanud üheks maailma suurima kuritegevusega linnaks. See on takistanud linna majanduse arengut ning suurettevõtted on hakanud Johannesburgi kesklinnast ära kolima.
Enamik uusarendusi, hotelle ja ettevõtteid rajatakse peamiselt Sandtoni, kus asuvad tähtsamad metroosõlmed ja ostukeskused ning mille põhiasukad on valgenahalised. Äride jms kolimiste tõttu Joburgist Sandtoni on kohalikud hakanud seda nimetama "uueks Johannesburgiks".
