Johannes Uustal (ka Johannes Ustal; 9. aprill/21. aprill 1880 Jõhvi kihelkond – 30. mai 1954 Karlag, Karagandõ oblast) oli eesti vaimulik.
Uustal õppis 1889–1893 Järve vallakoolis, aastatel 1893–1896 ministeeriumikoolis Jõhvis, aastal 1897 pedagoogilises klassis. Ta töötas aastatel 1897–1900 õpetajana Varjal. Aastatel 1900–1903 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1903–1906 õppis ta Tartu Ülikooli loodusteaduskonnas, aastatel 1906–1911 usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta aastal 1912 Tarvastu Peetri koguduses Mihkel Jürmanni juures. Ordineeriti 11. jaanuaril/24. jaanuaril 1913 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1913–1914 Viljandi praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1915–1948 oli ta Helme Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 1935–1939 oli ta Viljandi praostkonna abipraost, aastatel 1939–1948 praost[1][2].
Aastal 1948 arreteeris NKVD Johannes Uustali. Talle mõisteti 10 aastat vangistust. Ta suri 30. mail 1954 Karagandõ oblastis Karlagi vangilaagris[3].
Isiklikku
Tema poeg Uno Uustal ja tütar Ruth Uustal olid arstid, õepoeg Johannes Paesalu oli Pöide ja Viru-Nigula koguduse õpetaja[4]. Tema kälimees oli Karl Tuvike.
Tunnustus
Viited
Välislingid
