Johannes Paesalu (3. augustini 1940 Johannes Bachval; 18. detsember 1911 Edise – 12. märts 1976) oli eesti vaimulik.
Ta õppis Jõhvis algkoolis ja Jõhvi ühisgümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1933–1937. Prooviaastal oli ta aastatel 1938–1939 Helme Maarja koguduses Johannes Uustali juures. Ordineeriti 22. oktoobril 1939 Tallinna toomkirikus õpetajaks.
Aastatel 1939–1940 oli ta Saaremaa praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 1940 (valiti 2. juunil 1940[1])–1941 oli ta Pöide Maarja koguduse õpetaja, hooldades samaaegselt Muhu ja Saaremaa Jaani kogudust.
Aastal 1941 mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse, kust vabanes aastal 1945. 31. augustil 1945 määrati ta teenima Viru-Nigula kogudust. Aastatel 1949–1950 teenis ta ka Jõhvi Mihkli kogudust ning aastatel 1946–1961 ja 1971–1976 Kunda kogudust[2].
Paesalu suri aastal 1976 ja ta maeti Helme kalmistule.
Isiklikku
Paesalu onu Johannes Uustal oli Helme Maarja koguduse õpetaja. Paesalu abikaasa Hilja-Marie (neiuna Juhanson) oli pärit Helme kihelkonnast. Abikaasa õde Erna Viitol oli skulptor. Tema poeg Joel Paesalu on füüsik, tütar Ello-Rahel Karelson oli biokeemik, Tartu Ülikooli õppejõud, on praegu emeriitdotsent.
Viited
- ↑ Pöide kogudus sai uue õpetaja. Uus Eesti, 3. juuni 1940, nr. 146, lk. 6.
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
Välislingid
