Johann Haquinus Forselius (1607 Umeå – jaanuar 1684 Harju-Madise) oli Eesti vaimulik.
Immatrikuleeriti Uppsala Ülikooli aastal 1626, Tartu Ülikooli 5. septembril 1636. Sai aastal 1629 magistriks. Töötas koduõpetajana ja koolmeistrina Helsingis. Kuninganna Kristiina määrusega 18. detsembrist 1634 nimetati Tallinna Toomkooli koolmeistriks-juhatajaks (rektoriks).
Oli aastatel 1634–1641 Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja, arvatavasti ka rootsi-eesti koguduse pastor, nimetati piiskopi kolleegiks ja Eestimaa konsistooriumi assessoriks. Kutsuti augustis 1641 Harju-Madise ja Risti koguduse õpetajaks[1], oli Eestimaa konsistooriumi assessor aastatel 1677–1684.
Piiskop Joachim Jheringi kirjas on märgitud, et Forselius õppis 1634–1638 ära eesti keele. Teatas aastal 1648 piiskopile, et kogudusele usuõpetuse peatükkide ja pihisõnade õpetamisel on tuginenud Heinrich Stahli manuaalile.
Aastatel 1626 ja 1629 trükitud disputatsioonid. Heinrich Stahli aastal 1641 ilmunud jutlusekogule kirjutas ladinakeelse õnnitlusluuletuse. Uuris eestlaste ennemuistset usku. Tema uurimuse Der Einfaltigen Ehsten Abergläubliche, Weisen und Gewohnheiten andis oma nime all välja Kuusalu koguduse õpetaja Johann Wolfgang Boecler[2].
Isiklikku
Tema vanim poeg Johannes Forselius sai 30. juunil 1664 Rostocki Ülikoolis magistriks ja õppis aastal 1665 Uppsala Ülikoolis doktori kraadi omandamiseks ning suri seejärel. Teine poeg Bengt Gottfried Forselius oli Eesti rahvakooli asutaja. Väimees Gabriel Herlin oli poja kaastööline rahvakoolide asutamisel ning Risti, Harju-Madise, ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, tütrepoeg Axel Julius Herlin oli Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse abiõpetaja ja Viru-Jaakobi koguduse õpetaja.
Viited
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 597
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
Kirjandus
Välislingid
