Jaroslav Hašek sündis 1883. aastal Prahas ning tegeles nooruses kirjandusega, kirjutades ajalehtedele ja ajakirjadele satiirilisi artikleid ja följetone. 1914. aastal, pärast Esimese maailmasõja algust, mobiliseeriti ta Austria-Ungari keisririigi armeesse ning saadeti Vene rindele, kust ta aga 1915. aasta septembris deserteerus ja jooksis Austria keisrivõimu vastaste meeleolude ja Tšehhi iseseisvuse pooldamise tõttu üle Vene vägede poole.
Jaroslav Hašek 1921. aastal
Pärast lühiajalist viibimist Vene sõjavangis astus Hašek Venemaal moodustatud Tšehhoslovakkia leegioni, mille eesmärk oli koos Vene vägedega võideldes vabastada Tšehhoslovakkia ja saavutada selle lahkulöömine Austriast. Lahingutegevuses Keskriikide vägede vastu autasustati teda IV järgu Georgi sõduriristiga.
1917. aastal, pärast Venemaal toimunud Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni ning Venemaa väljaastumist Esimesest maailmasõjast, kavatses Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus toimetada Tšehhoslovakkia leegioni Prantsusmaale, et jätkata võitlust Keskriikide vägede vastu. Hašek aga lahkus leegionist ja suundus Moskvasse, kus astus 1918. aasta märtsis VK(b)P liikmeks. Moskvas tegi Hašek kaastööd VK(b)P Tšehhoslovakkia sektsiooni ajalehele ja suunati seejärel Samarasse moodustama bolševikke toetavat internatsionaalset väeosa.
1918. aasta suvel alustas Tšehhoslovakkia leegion vastuseks Nõukogude Venemaa valitsuse otsusele leegion desarmeerida ja interneerida Siberisnõukogude võimu vastast ülestõusu, mille käigus kukutas nõukogude võimu Siberi raudtee ümbruses. Hašek põgenes leegioni hõivatud piirkonnast, kuna tema bolševistliku tegevuse eest oli leegioni sõjakohus välja andnud tema vahistamiskäsu "punase Tšehhoslovakkia väe organiseerimise eest Samaras ja ... Tšehhoslovakkia rahva reetmise eest".
Jaroslav Hašek NSV Liidu 1963. aasta postmargil
Hašek põgenes 1918. aasta oktoobris Volga äärde, kus teenis Punaarmee5. armee tagalaväeosades, oli TatarstanisBugulma linna sõjakomandandi abi ja tegi kaastööd mitmele ajakirjandusväljaandele.
1920. aasta lõpus suunas VK(b)P Hašeki läbi Eesti (Narva ja Tallinna) ning Saksamaa tagasi Tšehhoslovakkiasse kommunistlikule agitatsioonitööle. Ta ei leidnud aga ühist keelt kohalike tšehhi kommunistidega, jäi aktiivsest poliitilisest tegevusest kõrvale ja alustas taas kirjanduslikku tegevust. Hašeki juhtumisi Eestis on lähemalt käsitletud raamatu "Huumori kool. Geniaalne idioot" neljandas vahelugemises.[1] Ta alustas oma kultusromaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" avaldamist järjejutuna ja brošüüridena, kuid suri enne, kui romaan valmis sai. Tema romaan avaldati ja see saavutas kiiresti maailmakuulsuse. Seda on tõlgitud rohkem kui 60 keelde.
Jaroslav Hašek oli enne esimesse maailmasõtta mobiliseerimist abielus, kuid Venemaal Ufaas abiellus ta 1919. aastal uuesti ja pidi pärast Tšehhimaale naasmist tasuma "10 krooni trahvi abielulahutuse õigeaegse vormistamata jätmise eest".
"Švejk Eestis ja teisi humoreske". Tõlkinud Bernhard Linde, Noor-Eesti, Tartu 1929, 180 lk
"Švejk koerakaupmehena ja teised seiklushumoreskid". Tõlkinud ja sissejuhatus: Bernhard Linde. Tallinn 1929, 96 lk
"Huumori kool" (satiire ja humoreske). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; illustreerinud Josef Lada. LR1958, nr 16, 72 lk
"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud Uno Laht; Josef Lada illustratsioonid. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960; 2. trükk: Eesti Raamat1976; 3. trükk: Eesti Raamat 1995; 4. trükk: Eesti Raamat 2003; 5. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006, 6. trükk: Eesti Raamat 2007
"Ristikäik: valimik satiirilisi usuvastaseid novelle ja humoreske". Vene keelest tõlkinud Eugen Roomet; järelsõna: S. Vostokova; illustreerinud Heinrich Valk. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 292 lk
"Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tšehhi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Lembit Remmelgas; illustreerinud Josef Lada. LR 1983, nr 20/21, 112 lk
Hašeki sõber Karel Vaněk (1887–1933) kirjutas "Švejkile" järje, mis on ilmunud ka eesti keeles: "Vahva sõduri Švejki seiklused sõjavangina Venes", tšehhi keelest tõlkinud Bernhard Linde, Looduse universaal-biblioteek, nr 57, 58, 66/67, 75/76, 77/78, kirjastus Loodus, Tartu1929, 5 annet, kokku 511 lk; 2. trükk: "Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis", Varrak, Tallinn 1993, 200 lk.
