Aretatud on palju sorte ja need on populaarsed aiapõõsad, mida kasvatatakse nende dekoratiivsete õite pärast..[1] Jaapani enelas on pärit Jaapanist ja Hiinast ja kasvab parasvöötmes. Võra kuju on püstine ja tihe, põõsa kõrgus on 0,7–1,5 meetrit, koor ja võrsed on punakaspruunid, ebaselgelt pikijoonelised ja lühikarvased. Lehtedeks on vahelduvad lihtlehed, mis on piklikmunajad või elliptilised, kiilja alusega, 5–10 cm pikad ning 4 cm laiad. Lehed on tervanenud tipuga, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel on lehed punased. Õied on väikesed, roosad, punased või valged, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast.[2][3]
Kasvutingimused
Mullatüübina eelistab jaapani enelas lubjarohket liiv- või savimulda, kuid on üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Mulla pH suhtes on Jaapani enelas vähenõudlik ning kasvab nii happelistel ja aluselistel muldadel. Kasvab hästi täispäikese käes, kuid võib taluda ka osalist varju. Ideaalseteks kasvukohtadeks teeääred, peenrad, hekid, elektriliinide alused ja jõeääred või kallakud, sest Jaapani enelas on väga hea kaldakindlustaj.[1][4] Jaapani enelas on invasiivne liik ning paljuneb hästi vegetatiivselt. [5][6]
Hooldus
Jaapani enela pung
Pärast istutamist nõuab jaapani enelas hooldust minimaalselt. Multši lisamine taime ümber aitab säilitada niiskust ja regulaarne suvine kastmine soodustab tervislikku õitsemist ja kasvu. Kärpida suvel või kevadel.[7] Peale pügamise vajab enelas vähe tähelepanu. On vastupidav ega vaja erilist talvist hooldust. Nagu kõigi äärispõõsaste puhul, hoiab kevadine hästi mädanenud orgaanilise ainega multš mulla ja seega ka taime heas seisukorras. Pikatoimelise väetise kasutamine pärast pügamist kiirendab kasvu.[8]
Haigused ja kahjurid
Jaapani enelad on vastuvõtlikud paljudele haigustele. Kahjurid kes ründavad Jaapani enelaid on ohuks ka teistele roosõielistele. Põhilisteks haigusteks on lehelaiksus, tulepõletik, jahukaste ja juuremädanik. Kahjuritest kimbutab Jaapani enelat lehetäid. Jaapani enela istutamine päikese kätte kaitseb jahukaste eest nakatumise eest.[9]
.jpg)
.jpg)
