17. jaanuaril1927 pandi tänavale Jaan Poska nimi (kuigi raamatus "Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634-1989" (Grenader Grupp OÜ 2011) on lk 110-111 Tallinna plaanil aastast 1921 Liiva tänava asemel juba Poska tänav). 1838. aastal oli see Liiva tänav (saksa: Sandstraße, vene: Pesotšnaja ulitsa) – nimi tulenes liivasest pinnasest ja seal voolanud Liiva ojast. Kasutati ka Suur-Liiva (saksa: Große Sandstraße) tänava nime. 30. augustil1940 sai tänav nime Aleksander Leineri järgi[2] ja 18. oktoobril1991 taastati Jaan Poska järgi oandud tänavanimi.
19. sajandi esimesest veerandist pärit plaanide järgi oli Kadrioru alevikus kuni 25 kinnistut. Lossialeviku majad olid puidust, kivist oli ainult Poska 37 maja.[3]
Hoonestus
Poska tänava piirkonda ehitati 18. sajandil Kadrioru lossi teenijate ja ehitajate maju. Seda hooneterühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks (slobodaa – vene küla, vene agul; paljud lossiteenijad olid rahvuselt venelased). Väikesed, kohati onnikeselaadsed majad moodustavad praegu Kadrioru hoonestuse vanima ja väärtuslikuma osa. Rida slobodaa vanimaid maju hävis 19. sajandi keskel tulekahjus, osa aga lammutati Nõukogude ajal.
J. Poska 19J. Poska 33
Säilinutest on vanemate seas Poska 19 hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu Poska 33 ja klassitsistliku tüüpfassaadiga ühekorruseline Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Slobodaa piirkonna üks omanäolisemaid maju on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu Poska 41.[4]Tallinna II eeslinna kruntide 1865. aasta plaanil on näha Narva maantee ja Weizenbergi tänava vahelisel lõigul Poska tänaval kolme krunti. Seal asusid Rotermanni, Adamsoni, Gahnbäcki ja Mayeri suvilad. Tänapäeva Faehlmanni, Köleri, Poska ja Vesivärava tänava vaheline ala kuulus 1860. aastatel bürgermeisterAleksander Martin Lutherile ja oli kasutusel peamiselt heinamaana.
Poska 8, J. Poska muuseumJ. Poska 33 maja 2022. aasta kevadel
Poska 8 maja on tuntud poliitik Jaan Poska kauaaegse elukohana. 1920. aastate lõpust kuni 1930. aastate keskpaigani asus seal Itaaliasaatkond. Hiljem kolis saatkond Pärnu maantee 76 majja. 1930. aastatel omandas hoone Eesti Naisliit. Suuremas majas oli esimesel korrusel kaks korterit (14 elutuba), mida kasutati Eesti Naisliidu tütarlaste internaadina. Väiksemas majas asus esimesel korrusel ladu ja pööningul kaks korterit. 24. jaanuaril 2008 avati majas muuseum[5].
Ludwig Vaher lasi Poska 9 asuva maja püstitada 1932. aastal. Hoones on algusest peale peetud üürikortereid ja sama otstarvet täidab see praegugi. Maja renoveeriti aastatel 2010–2012, kasutades traditsioonilisi lahendusi ja materjale.
Eriti 1970. aastatel oli Koidula ja Leineri tänava ristmik Kadrioru üks tuiksooni ning seal asusid piima- ja lihapood, viinapood, kalapood ja ETKVL-i pood[6].
Poska 15[7],[8] asub alates 1996. aastast vanurite päevakeskus, mille omanik on Tallinna linn ning mida kasutab Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühing.[9] 1950. aastatel tegutses hoones Tallinna Laste Tuberkuloosi Haigla.[10]. Poska 15 hoone ehitust alustati 1902. aastal, kahekorruselise puidust elamu projekteeris insener-arhitekt Erwin Bernhardt. 1903. aastal rajasid närviarst Edgar Weissi ja psühhiaater Hugo Hirschi hoonesse Kadrioru sanatooriumi halvatuste ja muude närvihaiguste all kannatajatele. Hirschi närvikliinik kandis H. Hirschi nime ja lõpetas tegevuse 1939. aastal[11] sakslaste lahkumisel Eestist umsiedlung'iga. Alates 1940. aastast tegutses asutus Kadrioru Haigla nime all ja 1950. aastal asus majja Tallinna Linna Lastehaigla tuberkuloosiosakond[12], mis hiljem nimetati Tallinna Linna Tuberkuloositõrje Dispanseri Laste Sanatoorseks osakonnaks. 1987. aastal asutus likvideeriti. Poska 15 (Leineri tn 15) hoones tegutses Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu.[13]
Poska 51bPoska 53
Poska 19 krundil asuvad villa Mon Repos (Narva mnt 92) ja veel paar maja, mis 2010. aastal kuulusid Krediidipanga tütarettevõttele, aktsiaseltsile Martinosa. Suurim majadest on Tallinna üks vanemaid puithooneid, kivikatusega maja esindab klassitsismi.[14]
1850. aastatel ehitati Poska ja Weizenbergi tänava nurgale kohvik ja hiljem selle kõrvale Roheliseks Konnaks hüütud kohvik. Vanema kohviku maja oli hiljem elamu, kuni see 1984. aastal lammutati. Roheline Konn lammutati 2004. aastal.[15]
Poska 28 asus Eesti NSV ajal ETKVLi toidupood, nüüd on sinna ehitatud eramu.
19. sajandil asus Faelmanni ja Poska tänava nurgal raehärra A.M. Lutheri suvila. Poska 51a asus VoldemarMayeri villa.
J. Poska tn 51B asub arhitekt Ernst Boustedti 1909. aastal projekteeritud kortermaja, mille interjöörid on 1937. aastast (arhitekt Franz de Vries) (kultuurimälestis number 8264[16]).
Narva maantee ja Poska tänava nurgal (aadressil Poska 53) asub Georg Stude villa, mis oli aastaid viletsas seisus, kuid restaureeriti 2012. aastal.[17]
Tuntud elanikud
Poska 6a korteris 3 elas 1930. aastate teisel poolel ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman koos luuletajast tütre Ilona Laamaniga, kes oli Jaan Poska lapselaps; korteris 4 elas 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate algul riigikohtunik Timotheus Grünthal; korteris 9 elas 1964. aastast arhitekt Vivian Lukk; korteris 2 elas pangandus- ja ühiskonnategelane Bernhard Baumann; korteris 1 elas Jaan Poska tütar Tatjana Poska-Laaman; 1961. aastast asus samas korteris pikemat aega nahakunstnik ja pedagoog Helda Reimo.
.jpg)
.jpg)
,_18.-19._saj.jpg)
.jpg)
