Jüri Ratase esimene valitsus oli 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 ametis olnud 49. Eesti Vabariigi valitsus, mille moodustasid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Kabinetti kuulusid igast erakonnast võrdselt viis ministrit. Ministritest neli olid naised ja üksteist mehed.
Jüri Ratase valitsus moodustati pärast sellele eelnenud Taavi Rõivase teise valitsuse lagunemist, kui eelmisse valitsuskoalitsiooni kuulunud SDE ja IRL vahetasid peaministriparteina Reformierakonna välja Keskerakonna vastu. Keskerakonna kaasamine valitsusse sai seniste koalitsiooniparteide teatel võimalikuks pärast Jüri Ratase ametisseastumist Keskerakonna esimehena partei pikaajalise juhi Edgar Savisaare järel. Uue koalitsiooni moodustamiseks korraldatud läbirääkimistele kaasati ajutiselt ka Vabaerakond, kuid lõpuks neljandat partnerit siiski koalitsiooni ei võetud. Mitu IRLi ja SDE ministrit jäi valitsuse vahetumise käigus endistele ametikohtadele.
Pärast Tiina Kangro lahkumist IRLi fraktsioonist 2018. aasta oktoobris juhtis Ratas vähemusvalitsust.[1]
Kaks nädalat pärast ametisse kinnitamist esitas Jüri Ratase valitsus Riigikogule kobareelnõu, et muuta tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi, käibemaksuseadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seadust, riigilõivuseadust, tööturuteenuste seadust ja toetuste seadust. 14. detsembril oli eelnõu 302 SE teine lugemine ja eelnõu võeti uue koalitsiooni häältega 19. detsembril vastu.[2]
Kobareelnõuga kehtestatud maksutõusud viisid hinnatõusu Eestis Euroopa Liidu suurimaks ning vallandasid enneolematu piiriülese alkoralli. Aastaga kasvasid kaupade hinnad 5,4% ja teenused 2,1%. Mitmed toiduained kallinesid üle 10%, mõned üle 20%. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga 16%.[3] Alkohoolsete jookide Lätist ostjate osakaal kasvas aastaga 66 protsenti. Alkoralli tulemusel jäi Eesti riik maksutuluna ilma paarisajast miljonist eurost ja selle tagajärjel suleti rohkem kui 40 piirilähedast maapoodi. Lisaks alkorallile vallandas kobareelnõu ka toidukraami, ehitusmaterjalide, mootorikütuse ja tubakaralli.[2]
Riigikogu 2019. aasta valimiste ja uue valitsuse ametisse asumise järel analüüsis Eesti Ekspress Jüri Ratase esimest valitsusaega. Kahe aastaga kulutas valitsus varem kogutud keskvalitsuse reservi poole väiksemaks ning tekitati 120 miljoni eurone nominaalne ja 1,2 miljardi suurune struktuurne puudujääk. Kaks aastat valitsemist, kümnendi kiireim majanduskasv, aga aktsiisipoliitika muutmisega kahjustati eelarvet sadade miljonitega. Tulumaksureformi tuli hiljem korduvalt parandada. Ettevõtte tulumaksu reformiga loodetud tulu riigieelarvesse ei tulnud, aga see muutis maksulaekumise prognoosimise võimatuks. Niigi kallid sotsiaalprogrammid disainiti kallimaks. Tehti poliitikaid, mille tulemuseks oli eelarvesse püsikulude lisamine. Ratase valitsus päris eelkäijalt mõned probleemid, aga nende lahendamise asemel põlistas või süvendas neid.[4]
Maaeluminister Martin Repinski esitas 6. detsembril 2016 peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse. 9. detsembril edastas peaminister Jüri Ratas selle presidendile ning tegi ettepaneku nimetada uueks maaeluministriks Tarmo Tamm.
Riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) esitas 24. mail 2017 peaminister Ratasele tagasiastumisavalduse, mille Ratas rahuldas. Tagasiastumise põhjuseks oli Korbi repliik 23. mail Haapsalus avalikkuse ees, kus ta ütles, ei toeta Eesti liikmesust NATOs.[5][6] Uueks riigihalduse ministriks sai 12. juunil riigikogus vande andnud Jaak Aab.
Isamaa ja Res Publica Liidu uue esimehe Helir-Valdor Seederi algatusel otsustasid juunis 2017 erakonna eestseisus ja volikogu valitsusdelegatsioonist tagasi kutsuda kaitseminister Margus Tsahkna, rahandusminister Sven Sesteri ning keskkonnaminister Marko Pomerantsi. Neid asendasid 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Luik, rahandusminister Toomas Tõniste ja keskkonnaminister Siim Kiisler.