Jõgeva maakond oli Eesti NSV haldusüksus, keskusega Jõgeva linnas, mis eksisteeris aastail 1949–1950.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruaril 1949 seadlusega[1] lahutati Tartu maakonnast Jõgeva ja Mustvee linn ning Avinurme, Jõgeva, Kaarepere, Kasepää, Kuremaa, Kursi, Laiuse, Lohusuu, Saare, Sadala, Torma, Vaimastvere ja Voore vald ning liideti uueks maakonnaks.
Viljandi maakonnast lahutati Põltsamaa linn ning Lustivere, Pajusi ja Põltsamaa vald ning liideti Jõgeva maakonnaga.