Sündis 1680 aasta paiku Tšernigovi kandis ja õppis Kiievi vaimulikus akadeemias. Mungapühitsuse ja nime Innokenti võttis ta vastu aastal 1710 ja määrati ametisse Moskva Slaavi-Kreeka-Ladina Akadeemias prefektina ja teoloogia professorina. 1721. aastal pühitseti ta Perejaslavli piiskopiks ja Peeter I toetusel saadeti Venemaa valitsuse täievolilise esindajana õigeusu misjoni eesmärgil Hiinasse. Tal ei lubatud riiki siseneda, kuna Hiina valitsus oli tauninud ka varasemat jesuiitide misjonit Hiinas, ja Innokenti veetis mitu aastat Selinginis Hiina piiri ääres, teadmatuses oma edasisest saatusest ja positsioonist.[1]. 1727. aastal nimetati ta piiskopiks ja anti Pühima Valitseva Sinodi otsusega talle valitseda täiesti uus Irkutski ja Nertšinski diötsees.
Innokenti tegeles seal oma piiskopkonna ülesehitamisega, hingekarjase- ja misjonitööga kohalike rahvaste hulgas. Ta asutas Irkutskisse Ülestõusmise kloostri ja selle abiga kaks kooli, mongoli- ja venekeelse. Kohalikud olud olid ta tervisele kurnavad ja rahaline toetus Peterburist puudus üldse, sellest hoolimata laiendas ta oma piiskopkonna Selingini, Jakutski ja Ilimski ümbruseni. Suri 27. novembril 1731. aastal 51 aasta vanusena.
