"Ilus Helena" (originaalis prantsuse keeles La Belle Hélène) on Jacques Offenbachi operett (opéra bouffe) kolmes vaatuses Henri Meilhaci, Ludovic Halévy ja Peter Hacksi libretole antiikmütoloogia järgi.
Esmaettekanne toimus 17. detsembril 1864 Pariisi Théâtre des Variétès. Esimesed osatäitjad olid Hortense Schneider (Hélène), José Dupuis (Pâris), Henri Couder (Agamemnon), Léa Silly (Oreste), Alexandre Guyon (Achilles), Kean-Laurent Kopp (Ménélas), Edouard Hamburger (Ajax I), M. Andof (Ajax II), Pierre-Eugène Grenier (Calchas). Dirigeeris Jacques Offenbach.
Opereti käekäik
Teos oli algusest peale triumfaalselt menukas. Seda mängiti järjepanu ligi 700 etendust. Operett pilkab Prantsuse teise keisririigi kurikuulsat moraalitut elu ja parodeerib Giacomo Meyerbeeri teoseid. Meyerbeer oli aga opereti esietenduse ajaks manalateele läinud.
"Ilus Helena" kuulub maailma kõigi aegade kümne populaarsema ja enam esitatud opereti hulka. Viinis ja Berliinis võeti operett mängukavva mõni kuu pärast selle väljatulekut Pariisis. 1866. aastal esitati teost Peterburis, Londonis ja Budapestis ning aasta hiljem Sydneys, Chicagos ja 1871. aastal New Yorgis. Prantsusmaal on teos püsinud vahetpidamata teatrite püsirepertuaaris. Aeg-ajalt lavastatakse operetti ka Inglismaal ning Kesk- ja Põhja-Euroopas.
Prantslastel on vaniljejäätise ja šokolaadisiirupi baasil valmistatud magustoit poire belle Hélène ('ilusa Helena pirn'), mis on nime saanud selle opereti järgi.
Tegelased
- Sparta kuninganna Hélène (metsosopran)
- Trooja kuninga poeg Pâris (tenor)
- kuningas Agamemnon (bass-bariton)
- Sparta kuningas Ménélas/Menelaos (tenor)
- Jupiteri ülempreester Calchas (bariton)
- Agamemnoni poeg Oreste (metsosopran)
- kuningas Achille/Achilleus (tenor)
- kuningas Ajax I (tenor)
- kuningas Ajax II (bariton)
- Bacchis/Bacchus (sopran)
Faabula
Tegevus toimub Spartas ja Nauplias vahetult enne Trooja sõda. Aasta on leinatud Adonist. Kuninganna Hélène ja tema seltsidaamid paluvad Veenust saata neile armukesi. Jumalanna teeb Hélène'ile heameelt ja otsustab korraldada Pârisele võistluse, mille auhinnaks on maailma ilusaima naise armastus. See iludus on Hélène. Kui Pâris saavutab võidu, korraldab ülempreester Calchas Hélène'i soovil asjad nii, et kuningannale tüütavaks muutunud abikaasa Ménélaos saadetakse minema.
Pâris saab võimaluse kuninganna seltsis lõunat süüa. Hélène proovib Pârise vastu eriti järeleandlik olla. Koju naasnud Ménélaos leiab nad suudlemas, mille peale kihutab ta Pârise minema. Veenus on pahane, et Ménélaos käitus teisiti, kui on Spartas tavaks. Ménélaos otsib ülempreestri vahendusel Veenusega lepitust. Seda talle ka lubatakse tingimusel, et Ménélaos ja Hélène reisivad koos Cytherasse. Abielupaar asubki teele ning probleemid laabuvad.
Peamised muusikanumbrid
- Hélène’i aaria "Amours divins"
- Pârise laul "Au mont Ida"
- Koor "O Reine, en ce jour"
- Hélène’i ja Pârise duett "C’est le ciel qui m’envoie"
- Orestese aaria "Dansons, aimons, buvons, chantons!"
- Orestese laul "Au cabaret du labyrinthe"
- Pârise laul kooriga "Et tout d’abord"
- Clachase, Agamemnoni ja Ménélaose tertsett "Lorsque la Grèce est un champ de carnage"
Lavastused Eestis
Eestis on seda operetti lavastanud Estonia aastatel 1911, 1927 ja 1999 ning Vanemuine 1932. ja 1969. aastal.
