Stol (ka Veliki Stol) või Hochstuhl on Karawankide kõrgeim mägi ning asub Sloveenia ja Austria vahelisel piiril.
Sloveenikeelne nimi Veliki Stol, tähendusega 'suur tool', tuleneb mäe visuaalsest välimusest, eriti idast vaadatuna. Saksakeelne nimi Hochstuhl ('kõrge tool') viidi sisse 19. sajandi lõpul. Varem oli saksakeelne nimetus Stou, foneetiline tuletus sloveenikeelsest nimest.
Mäel on mitu alamtippu, nagu Mali Stol ('väike tool') (2198 m). Idas viib Karawankide hari Vrtača mäele ja edasi Loibli kuruni.
Tõus
Prešereni öömaja
Esimese mäkketõusu tegi 17. augustil 1794 Kraini krahv ja mägironija Franz von Hohenwart (1771–1844) Sigmund Zoisi (1747–1819) kutsel. 9. septembril 1906 jõudsid kaks ronijat Stoli tippu esmakordselt järsu põhjakülje kaudu. Esimene mägihütt tipust lõunas püstitati 1883. aastal Austria Turismiklubi poolt ja seda kutsuti Valvasori pelgupaigaks. Stou pelgupaik harjast põhja pool avati 1886. aastal Saksa ja Austria Alpiklubi poolt.
Täna on Feistritzist (Austria poolel) 1906. aastal ehitatud Klagenfurdi öömaja (Klagenfurter Hütte) kaudu tippu arvukalt marsruute. Samuti on marsruute Žirovnicast Sloveenias, kus 1910. aastal avatud Prešereni öömaja (Prešernova koča) seisab alamtipu Mali Stoli all. Mõlemad pelgupaigad põletati Teise maailmasõja ajal Jugoslaavia partisanide poolt maha, et takistada nende kasutamist Wehrmachti sõdurite baaslaagritena. Klagenfurdi öömaja taasavati 1952. aastal 24 magamiskoha ja magalaga (Matratzenlager); Prešereni öömaja ehitati 1966. aastal ümber, tänapäeval on see avatud juuni keskpaigast septembri keskpaigani. Seal on 45 magamiskohta, pesuruum ja kaks söögituba 80 istekohaga.
500 m järsu nõlva tõusu mäe põhjaküljel ronitakse Austria Alpiklubi poolt 1966./67. aastal ehitatud via ferrata (Klettersteig) kaudu, mille kasutamine nõuab mõningaid mägironimisoskusi.
.jpg)
