Ajaloolise Kraini piirkonna piirid muutusid läbi sajandite. Hertsogkonna loomise ajast alates paiknes see Saksa-Rooma riigi kaguservas, kus Gorjanci mäed ja Kolpa jõgi moodustasid piiri Horvaatiaga, mis siis oli Ungari kuningriigi osa.
Oma viimases ulatuses, mis taasloodi aastal 1815, oli hertsogkonna pindala 9904 km2. Aastal 1914, enne Esimese maailmasõja algust, oli selle rahvaarv ligikaudu 530 000.
Kraini hertsogkonna ajalooline kaart: Ülem- (roosa), Alam- (roheline) ja Sise- (kollane) Krain koos külgneva Istria margiga (oranž), Johann Homann, 1714
Aastani 1860 olid need piirkonnad Ljubljana, Novo mesto ja Postojna kreisid (Kreise). Hiljem jagati nad väiksemateks üksusteks, poliitilisteks (või haldus-) kreisideks. Aastatel 1861 – 1918 oli Krain jaotatud 11 kreisiks, mis koosnesid 359 vallast, koos provintsipealinnaga kui keiserliku kuberneri (Landeshauptmann) residentsiga. Kreisid olid: Kamnik, Kranj, Radovljica, Ljubljana naabruskond, Logatec, Postojna, Litija, Krško, Novo mesto, Črnomelj ja Kočevje. Poliitilised kreisid olid omakorda jaotatud 31 haldusringkonnaks.
Krain ja Istria (roosa) Sise-Austria osana, 1379–1457 ja 1564–1619
Albrechti poeg Rudolf IV "Rajaja" võttis oma Privilegium Maius jooksul aastal 1364 endale tiitli "Kraini hertsog" — kuigi ilma Saksa-Rooma keisri nõusolekuta. Rudolf asutas ka Novo mesto linna Alam-Krainis, siis nimega Rudolfswerth. Pärast tema surma sai Krain tema nooremate vendade Albrechti ja Leopoldi vaheliste tülide tulemusena 1379. aasta Neubergi lepingugaSise-Austria osaks, mida valitseti Grazist Leopoldi poolt, kes oli Habsburgide Leopoldi liini asutaja. Aastal 1457 taasühendati Sise-Austria territooriumid Austria ertshertsogkonnaga Habsburgist keisri Friedrich III võimu alla. Kui Friedrichi järeltulija Ferdinand I aastal 1564 suri, eraldati Krain taas Sise-Austria osana Ferdinandi poja ertshertsog Karl II võimu alla. Karli poeg Ferdinand II päris aastal 1619 kõik dünastia maad ja hertsogkond moodustas sealt alates Habsburgide monarhia osa.
Pärast Illüüria kuningriigi lõpetamist 1849. aastal moodustati Kraini hertsogkond 1860. aasta 20. detsembri käskkirjaga ja 1861. aasta 26. veebruari keiserliku patendiga, muudeti 1867. aasta 21. detsembri seadusega, mis andis Kraini esindajatekojale (Landtag) võimu kehtestada kõiki seadusi, mis ei olnud reserveeritud RiiginõukoguleViinis, kus ta oli esindatud 11 saadikuga, kellest 2 valisid maaomanikud, 3 linnad, äri- ja tööstuskojad, 5 maakommuunid ja 1 viies kuuria salajasel hääletusel, millest võis osa võtta iga nõuetekohaselt registreeritud vähemalt 24-aastane mees. Kodune seadusandlik kogu koosnes ühest kojast, milles istus 37 liiget, kellest piiskop istus ex-officio. Keiser kutsus seadusandliku kogu kokku ja seda juhatas kuberner (Landeshauptmann). Maaomanikud valisid 10 liiget, linnad 8, äri- ja tööstuskojad 2, maakommuunid 16. Koja tegevus oli piiratud seadusandlusega põllumajanduses, avalikes ja heategevuslikes institutsioonides, kommuunide halduses, kiriku- ja kooliasjades, sõdurite transpordis ja majutuses sõjas ja manöövritel ning teistes kohalikes asjades. 1901. aasta eelarve oli 3 573 280 krooni.
Kraini hertsogkonna vapp pärineb 13. sajandist, kui see kõige tõenäolisemalt kujunes Baieri Andechsi krahvide (Merania hertsogkonnas) (kotkas) ja Reini Spanheimide (Kärntenis) (punane-valge malelaud) vappide kombinatsioonist. Kotkas on kujutatud ka kuningas Otakar II pitseril, kuna ta oli aastal 1269 Kraini margi valitseja. Aastal 1463 lisas keiser Friedrich III kotkale keiserliku krooni ning asendas kilbil ja ruudulisel kuusirbil valge kuldsega. Aastal 1836 taastas keiser Ferdinand I kilbile algse valge värvi ja tunnistas valge-sinise-punase kombinatsiooni ametlikuks Kraini värviskeemiks.
Habsburgide võimu all kinnitati aastal 1848 valge, sinine ja punane Kraini vapilt (kilp, kotkas ja kuusirp) kroonimaa ametlikeks lipuvärvideks. Kuna Kraini hertsogkond oli peamine sloveenidega asustatud Austria keisririigi piirkond, võeti värviskeem teiste Sloveenia maade asukate poolt järgnevalt üldise sloveeni rahvuse trikoloorina omaks.
Nagu vapistki, loobuti sellest pärast 1918. aastat seoses Kraini hertsogkonna kaotamisega. Kraini sinine kotkas oli siiski lühidalt taastatud aastatel 1943 – 1945 kui Sloveenia abivägede, Sloveeni Omakaitse, sümbol. Seda kasutati ka Jugoslaavia Karađorđevići dünastia vapil sõdadevahelisel perioodil (ja asendati Jugoslaavia Kuningriigi riigivapil keskaegsete Celje krahvide kolme tähega).
Kraini hertsogkonna sümboolikal on olnud tähtis ja kestev mõju Sloveeni rahvuslikele sümbolitele. Seega on Kraini hertsogkonna lipu valge-sinine-punane kombinatsioon tänapäeval kasutusel Sloveenia lipu ametliku värviskeemina. Sloveenia vapp on ka heraldiline kooslus, hõlmates Celje krahvide tähed, Kraini värvid ja sloveenide püha mäe Triglavi kujutise.
Kraini hertsogid
Rudolf (1364–1365), ka Austria hertsog aastast 1358, talle järgnesid tema vennad
