Hinalugi keel (omanimetused каьтш мицӀ (kätš miç), ketš miç, kättid miç) on nahhi-Dagestani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad põhiliselt Aserbaidžaanis Quba rajoonis Xınalıqi külas elavad hinalugid.
Keel moodustab nahhi-Dagestani keelte seas omaette haru.
ISO 639-3 keelekood on kjj.
Geneetiline klassifikatsioon
Varem arvati hinalugi keel Kagu-Dagestani keelte ehk lesgi keelte hulka[1][2], mille raames see arvati geograafilisel põhimõttel koos krõtsi keele ja buduhhi keelega šahdagi rühma.
Praegu peetakse hinalugi keelt tavaliselt nahhi-Dagestani keelte eraldi haruks[3][4][5][6][7]. Yunus Deşeriyev kirjutas oma hinalugi keele grammatikas[8] juba 1959. aastal: "Mis aga puutub hinalugi keelesse, siis pole kahtlust, et see keel kuulub geneetiliselt ibero-kaukaasia keelte hulka, kuid hõivab selles eraldi koha."
Hinalugi keeles puuduvad mitmed Kagu-Dagestani keeltele iseloomulikud innovatsioonid. Nende keelte omavahelised isoglossid on tingitud lesgi keele ja babadagi keelte (krõtsi ja buduhhi keel) tugevast mõjust[2].
Levila
Xınalıq asetseb 2200 m kõrgusel merepinnast[9] mägedes Qudyalçay jõe ülemjooksul. Suurema osa aastast puudub lume ja vihma tõttu maanteeühendus välismaailmaga. Sellise isoleeritud asendi tõttu ongi hinalugidel õnnestunud säilitada oma keel ja elulaad.
Hinaluge peetakse ametlikes dokumentides aseriteks, mistõttu nende arvu on raske kindlaks teha. Aastal 2000 oli külas 1749 elanikku. Ülejäänud elasid teistes Quba rajooni külades, eriti Gülüstani (Vladimirovka) külas (umbes 650).
Kiri
Ametlik kirjakeel puudub, kuid 1991. aastal ilmus Bakuus kürillilises kirjas hinalugikeelne raamat "ХӀикмаьти чаьлаьнг". Tavaliselt kasutavad hinalugid kirjakeelena aserbaidžaani keelt.
Hinalugi keeles on 77 häälikut, sealhulgas 59 kaashäälikut ja 18 täishäälikut. Yunus Deşeriyev tähistas oma grammatikas mõningaid kaashäälikuid kahest, kolmest ja isegi neljast tähest koosnevate ligatuuridega. Raamatu "Фрагменты грамматики хиналугского языка"[10] autorid panid hinalugi keele häälikute tähised ladina transkriptsiooni alusel (63 tähte, sealhulgas 54 kaashääliku- ja 9 täishäälikutähte). Ka selles süsteemis kasutati ligatuure.
Kürillilises kirjas hinalugikeelsetes raamatutes kasutatakse järgmist tähestikku:
2007. aastal võeti Moskva Riikliku Ülikooli keeleteadlastest ja hinalugi keskkooli õpetajatest koosneva komisjoni istungil Xınalıqis vastu hinalugi tähestik ladina kirja alusel[11]
| A a
|
B b
|
C c
|
Cc cc
|
C' c'
|
Ç ç
|
Çç çç
|
Ç' ç'
|
| Ə ə
|
F f
|
G g
|
Gh gh
|
Ğ ğ
|
H h
|
Hh hh
|
İ i
|
| I ı
|
J j
|
K k
|
Kk kk
|
K' k'
|
Kh kh
|
Kx kx
|
L l
|
| M m
|
N n
|
O o
|
Ö ö
|
P p
|
Pp pp
|
P' p'
|
Q q
|
| Qq qq
|
Q' q'
|
R r
|
S s
|
Ş ş
|
T t
|
Tt tt
|
T' t'
|
| U u
|
Ü ü
|
V v
|
X x
|
Y y
|
Z z
|
Z̧ z̧
|
ʕ
|
Grammatika
Hinalugi keeles on 19 käänet.
Nagu buduhhi, krõtsi, laki ja dargi keeleski, on hinalugi keeles meessugu, naissugu, loomade klass ja asjade klass.
Hinalugi keeles on järelliited, mis märgivad käänet, arvu, kuuluvust, aega, possessiivsust, kvantiteeti, hulka ja loendamist.
Sõnavara
Hinalugi keeles on palju aserbaidžaani laene. Need kuuluvad peaaegu kõigisse teemarühmadesse, näiteks kehaosade nimetused
агъзы 'suu', дирсаьг 'küünarnukk', коксу 'rind', чигин 'õlg'. Aserbaidžaani keelest on laenatud ka araabia ja pärsia päritolu sõnu (näiteks дарс 'õppetund', душман 'vaenlane', маьсаьлаь 'ülesanne', махӀсул 'lõikus, saak', гомуш 'emapühvel') ning põhiliselt nõukogude ajal vene päritolu sõnu.
Viited
- ↑ Дагестанские языки. – Большая советская энциклопедия, М.: БСЭ, 19.
- ↑ 2,0 2,1 Алексеев М. Е. Лезгинские языки. – Языки мира: Кавказские языки, М.: Academia 2001, lk 369—370. ISBN 5-87444-079-8.
- ↑ Алексеев М. Е. Лезгинские языки. – Языки мира: Кавказские языки, М.: Academia 2001, lk 460. ISBN 5-87444-079-8.
- ↑ Хиналугский язык, projekt LangueDOC, MRÜ filoloogiateaduskond.
- ↑ Коряков Ю. Б. Атлас кавказских языков, М.: Институт языкознания РАН, 2006.
- ↑ East Caucasian, ethnologue.com.]
- ↑ НАХСКО-ДАГЕСТАНСКИЕ ЯЗЫКИ, Онлайн Энциклопедия «Кругосвет». 2001—2009.
- ↑ Юнус Дешериев. Грамматика хиналугского языка, М.: 1959.
- ↑ Topokaart
- ↑ А. Е. Кибрик и др. Фрагменты грамматики хиналугского языка, М.: 1972.
- ↑ [1]:
Välislingid
