Hille Pajupuu

Hille Pajupuu (aastani 1985 Piir; sündinud 11. aprillil 1956 Tartus) on eesti keeleteadlane.^[1]

Elulugu

Lõpetas 1974 Tartu 1. keskkooli, 1979 Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna, 1984 Eesti TA aspirantuuri, filoloogiakandidaat (1984, TÜ), väitekiri käsitles Eesti diftongide akustilist foneetikat ("Acoustics of the Estonian Diphthongs", Estonian Papers in Phonetics 1982/1983, (1985), 4–103). Oli 1979–81 Keele ja Kirjanduse Instituudi (aastast 1994 Eesti Keele Instituut) arvutuslingvistika sektori vanemlaborant, 1984 nooremteadur, 1984–87 vanemteadur, 1987–90 sektori juhataja, 1990–2000 vanemteadur, 2001–08 teadussekretär, 2008– vanemteadur-teadussekretär, 2016– juhtivteadur. Pidanud loengukursusi kultuuridevahelisest kommunikatsioonist Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Infotehnoloogia Kolledžis; koostanud eesti keele õppevahendeid ja teste.^[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: akustiline foneetika, kultuuridevaheline kommunikatsioon, keeletestimise probleemistik. Uurimistöö keskendub emotsionaalse kõne akustilistele omadustele ja tajule, emotsioonide tuvastamisele kõnest ja kirjast, ning sünteeskõne loomulikkusele. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni vallas avaldanud artikleid kõnekäitumisest, rahvusstereotüüpidest, kohanemisest võõras kultuuris; mitme teema ja grandi täitja, sh "Eesti keele alusuuringud keeletehnoloogiliste rakenduste teenistuses", riikliku programmi "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" projekt "Eesti emotsionaalse kõne korpus". Emakeele Seltsi liige (aastast 1986), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige (2004) ja ühingu aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige, riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)" juhtkomitee liige, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse testiarenduse töörühma liige (2000–2008), Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetest lähtuvate eesti keele tasemetestide arenduskomisjoni liige (2008–2018), European Association for Language Testing and Assesmenti (EALTE) liige (aastast 2003), Asociación Española de Lingüística Aplicada (AESLA) liige (aastast 2008), International Speech Communication Associationi (ISCA) liige (aastast 2011). Üle 80 teadustrükise, sh 3 monograafiat, 19 õpperaamatut.^[1]

Tunnustus

• 2019 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]

Teoseid

• Acoustics of the Estonian Diphthongs (Piir, Hille). Estonian Papers in Phonetics (EPP), 4−103, 1985.
• Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Tallinn, 2000, 2. trükk 2001
• Eesti keele kõrgtaseme test: käsiraamat (kaasautorid P. Reins, K. Kerge). Tallinn, 2002
• Eesti keele kui teise keele õpetajate pädevusmudel ja koolitusvajadus: uurimuskokkuvõte (kaasautorid M. Ehala, K. Kerge, K. Niglas, M. Raava). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002
• Как освоиться в чужой культуре. Тлн, 2004
• Estonian national stereotypes in transition. Cultural Identity in an Intercultural Context. Publ. Department of Communication. Univ. of Jyväskylä 27, 2005
• Kuidas hinnata suure panusega testide hindajaid. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3, 221−233, 2007.
• Kõnetehnoloogia vajab žanrilist lähenemist (kaasautorid K. Kerge, K. Tamuri, H. Meier). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 4, 53−65, 2008
• Natural speaking and how to assess it (kaasautorid K. Kerge, L. Meister, E. L. Asu, P. Alp). Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences 59 (2), 120−140, 2010. doi: 10.3176/tr.2010.2.02
• Estonian Emotional Speech Corpus: Theoretical base and implementation (kaasautor R. Altrov). 4th International Workshop on Corpora for Research on Emotion Sentiment & Social Signals (ES3), Istanbul, 2012
• The role of empathy in the recognition of vocal emotions (kaasautorid R. Altrov, J. Pajupuu). Proc. Interspeech-2013, 1341-1344, 2013. doi: 10.21437/Interspeech.2013-355
• Estonian Emotional Speech Corpus: Content and options (kaasautor R. Altrov). Julia Bamford, Silvia Cavalieri, Giuliana Diani (Toim). Variation and Change in Spoken and Written Discourse. Amsterdam: John Benjamins. 2013
• Eesti emotsionaalse kõne korpus / Estonian Emotional Speech Corpus (kaasautorid R. Altrov ja J. Pajupuu). doi: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-0001AL
• The influence of language and culture on the understanding of vocal emotions (kaasautor R. Altrov). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (3), 11−48, 2015. doi: 10.12697/jeful.2015.6.3.01
• Identifying polarity in different text types (kaasautorid R. Altrov ja J. Pajupuu). Folklore: Electronic Journal of Folklore, 64, 25−42, 2016. doi: 10.7592/FEJF2016.64.polarity
• Towards a vividness in synthesized speech for audiobooks (kaasautorid R. Altrov ja J. Pajupuu). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 10 (1), 167−190, 2019. doi: 10.12697/jeful.2019.10.1.09
• The effects of culture on voice likability (kaasautorid R. Altrov ja J. Pajupuu). Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 23 (2), 239−257, 2019. doi: 10.3176/tr.2019.2.08

Viited

1. Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

• Hille Pajupuu Eesti Teadusinfosüsteemis

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.