Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut keelati Hilde Benjaminil 1933. aasta märtsis advokaadina töötamine. Tema juudi rahvusest mees Georg Benjamin arreteeriti ja teda hoiti vahi all kuni 1933. aasta detsembrini. 1936. aastal arreteeriti Georg Benjamin uuesti ja talle mõisteti kuus aastat vabaduskaotust. Georg Benjamin hukkus Mauthauseni koonduslaagris1942. aastal. 1933–1939 töötas Hilde Benjamin Berliinis Nõukogude Kaubandusesinduses juristina. 1939–1945 töötas ta kompvekitööstuses teenistujana.[2] Tema 1932. aastal sündinud pooljuudist poeg Michael Benjamin ei tohtinud koolis käia. Ta oli koduõppel ja lõpetas gümnaasiumi 1948. aastal.[3]
1949–1953 oli ta Saksa DV Ülemkohtu asepresident.[5] Kohtunikuna oli ta 1950. aastate alguse näidisprotsessidel väga julm ja rahva seas olid tema hüüdnimed Verine Hilda, Punane Hilda ja Punane Giljotiin.[6]1949–1967 oli ta Rahvakoja (parlamendi) liige. 1954–1989 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.