Hiina haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus on viietasandiline:

• 1. järgu haldusüksused ehk provintsitasandi haldusüksused on kõige tähtsamad ja väljaspool Hiinat kõige tuntumad. Provintsideks jaotatakse Hiinat juba sajandeid.
• 2. järgu haldusüksused ehk ringkonnatasandi haldusüksused on 1981. aasta majandusreformide algusest saadik muutunud aina tähtsamaks ja iseseisvamaks.
• 3. järgu haldusüksuste ehk maakonnaatasandi haldusüksuste hulka kuuluvad maakonnad, mis on Hiina vanimate haldusüksuste seas.
• 4. järgu haldusüksusi ehk vallatasandi haldusüksusi on 1980. aastatest saadik ulatuslikult reformitud; reform jätkub tänini suurema otsustuspädevuse suunas.
• 5. järgu haldusüksused ehk külatasandi haldusüksused on olulised riigi ja kodaniku otsese kokkupuute tõttu.

1., 4. ja 5. järgu haldusüksused on kõikjal olemas, kuid mõnes kohas puuduvad 2., mõnes kohas 3. järgu haldusüksused. Keskalluvusega linnades ning osalt Xinjiangi Uiguuri autonoomsed piirkonnas, Hainani provintsis ja paiguti teistes provintsides on 3. järgu haldusüksused allutatud otseselt 1. järgu haldusüksustele. Mõnes ringkonna õigustega linnas (Sansha Shi, Zhongshan Shi, Jiayuguan Shi) on 4. järgu haldusüksused otseselt allutatud 2. järgu haldusüksusele. Sügisest 2011 on vähemalt üks koht (Xialu linnarajoon Huangshi Shi's), kus 4. järgu haldusüksused puuduvad ja 5. järgu haldusüksused on allutatud otse 3. järgu haldusüksusele. Pole teada, kas tegu on üksikjuhtumiga või algava haldusjaotuse ümberkorraldamisega.

1. järgu haldusüksused

1. järgu haldusüksused on:

• 23 provintsi (省, shěng; sealhulgas Taiwanilt nõueldav Taiwani provints). Enamik provintse on praegustes piirides juba Mingi dünastia ajast.
• neli keskalluvusega linna (直轄市/直辖市, zhíxiáshì).
• kaks erihalduspiirkonda (特區/特区, tèqū). Need on ette nähtud juba 1982. aasta põhiseadusega, kuid nad kehtestati alles pärast Hongkongi ja Macau tagasisaamist põhimõttel "Üks maa, kaks süsteemi".
• viis autonoomset piirkonda (自治區/自治区, zìzhìqū). Need kehtestati pärast rahvavabariigi rajamist viiele suuremale vähemusrahvusele nende traditsioonilistel asualadel.

Hiina haldusjaotus (Hiina) YUNNAN SICHUAN QINGHAI GANSU SHAANXI GUIZHOU HUNAN GUANGDONG FUJIAN JIANGXI HUBEI ANHUI ZHEJIANG JIANGSU HENAN SHANXI SHANDONG HEBEI LIAONING JILIN HEILONGJIANG HAINAN TIIBET XINJIANG SISE-MONGOOLIA NINGXIA GUANGXI Chongqing Peking Tianjin Shanghai Hongkong Macau

YUNNAN – provints TIIBET – autonoomne piirkond Shanghai – keskalluvusega linn Hongkong – erihalduspiirkond

Provintsid

Haldusüksus	Hiina keeles	Pealinn	Rahvaarv	Pindala km²	Tihedus (in/km²)
Heilongjiang	黑龍江/黑龙江 (Hēilóngjiāng)	Harbin	38 170 000	454 000	84
Jilin	吉林 (Jílín)	Changchun	27 090 000	187 400	145
Liaoning	遼寧/辽宁 (Liáoníng)	Shenyang	42 170 000	145 900	289
Qinghai	青海 (Qīnghǎi)	Xining	5 390 000	721 200	7
Gansu	甘肅/甘肃 (Gānsù)	Lanzhou	26 190 000	454 300	58
Shaanxi	陝西/陕西 (Shǎnxī)	Xi'an	37 050 000	205 600	180
Shanxi	山西 (Shānxī)	Taiyuan	33 350 000	156 300	213
Hebei	河北 (Héběi)	Shijiazhuang	68 090 000	187 700	363
Shandong	山東/山东 (Shāndōng)	Jinan	91 800 000	153 800	597
Henan	河南 (Hénán)	Zhengzhou	98 690 000	167 000	591
Sichuan	四川 (Sìchuān)	Chengdu	87 250 000	485 000	180
Hubei	湖北 (Húběi)	Wuhan	60 160 000	185 900	324
Anhui	安徽 (Ānhuī)	Hefei	64 610 000	139 700	462
Jiangsu	江蘇/江苏 (Jiāngsū)	Nanjing	75 495 000	102 600	736
Yunnan	雲南/云南}} (Yúnnán)	Kunming	44 150 000	394 000	112
Guizhou	貴州/贵州 (Gùizhōu)	Guiyang	39 040 000	176 000	222
Hunan	湖南 (Húnán)	Changsha	66 980 000	210 000	319
Jiangxi	江西 (Jiāngxī)	Nanchang	42 840 000	167 000	257
Zhejiang	浙江 (Zhèjiāng)	Hangzhou	47 200 000	102 000	463
Guangdong	廣東/广东 (Guǎngdōng)	Guangzhou	113 040 000	180 000	628
Fujian	福建 (Fújiàn)	Fuzhou	35 110 000	121 300	289
Hainan	海南 (Hǎinán)	Haikou	8 180 000	34 000	241

Autonoomsed piirkonnad

Haldusüksus	Hiina keeles	Pealinn	Rahvaarv	Pindala km²	Tihedus (in/km²)
Xinjiang	新疆 (Xīnjiāng)	Ürümqi	19 630 000	1 660 400	12
Sise-Mongoolia	內蒙古/内蒙古 (Nèiměnggǔ)	Hohhot	23 840 000	1 183 000	20
Tiibet	西藏 (Xīzàng)	Lhasa	2 740 000	1 228 400	2
Ningxia	寧夏/宁夏 (Níngxià)	Yinchuan	5 880 000	66 400	89
Guangxi	廣西/广西}} (Guǎngxī)	Nanning	48 890 000	236 000	207

Keskalluvusega linnad

Haldusüksus	Hiina keeles	Rahvaarv	Pindala km²	Tihedus (in/km²)
Peking	北京 (Běijīng)	15 810 000	16 800	941
Tianjin	天津 (Tiānjīn)	11 519 000	11 305	1019
Chongqing	重慶/重庆 (Chóngqìng)	31 442 300	82 300	382
Shanghai	上海 (Shànghǎi)	18 450 000	6341	2910

Erihalduspiirkonnad

Haldusüksus	Hiina keeles	Rahvaarv	Pindala km²	Tihedus (in/km²)
Macau	澳門/澳门 (Àomén)	520 400	29	17945
Hongkong	香港 (Xiānggǎng)	6 985 200	1104	6327

Vaata ka

• Hiina autonoomsed haldusüksused
• Taiwani haldusjaotus

Kirjandus

• Yan Junxu (toim). Geographie (= China-Buchreihe.), Verlag für fremdsprachige Literatur, Beijing 1984.
• Qi Wen (齐雯). China im Umriss, Verlag für fremdsprachige Literatur: Beijing 1985.
• Qin Shi (秦石). China, Neuer Stern-Verlag, Beijing 1994, ISBN 7-80102-126-6 (2. trükk, Beijing 1997, ISBN 7-80102-731-0).
• Xinwen Zhou. China. Fakten und Zahlen 1999, Neuer Stern-Verlag, Beijing 1999, ISBN 7-80148-193-3.
• Ren Shuyin (任树银). China. Landeskunde, Verlag für fremdsprachige Literatur: Beijing 2001, ISBN 7-119-02850-2.
• Zhong Xin (钟欣) (toim). China 2002, Verlag Neuer Stern: Beijing 2002, ISBN 7-80148-479-7.
• Erling von Mende, Heike Holbig. Lokalverwaltung. – Stefan Friedrich, Hans-Wilm Schütte, Brunhild Staiger (toim) Das große China-Lexikon. Geschichte, Geographie, Gesellschaft, Politik, Wirtschaft, Bildung, Wissenschaft, Kultur, Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 2003, ISBN 3-534-14988-2, lk 456–458.
• Sebastian Heilmann. Politisches System, 3. Volksrepublik. – Stefan Friedrich, Hans-Wilm Schütte, Brunhild Staiger (toim) Das große China-Lexikon. Geschichte, Geographie, Gesellschaft, Politik, Wirtschaft, Bildung, Wissenschaft, Kultur, Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 2003, ISBN 3-534-14988-2, lk 575–578.
• Yin Zhongqing (尹中卿). Das politische System im heutigen China, China Intercontinental Press: Beijing 2004, ISBN 7-5085-0470-4.
• Meyers Atlas China. Auf dem Weg zur Weltmacht Bibliographisches Institut AG: Mannheim 2010, ISBN 978-3-411-08281-0, lk 92–93.

Välislingid

• Ametlik leht Hiina Rahvavabariigi haldusjaotuse kohta