Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.
Hermann pärines Buxhoevedenide suguvõsast. Hiljem on Saare-Lääne piiskoppidest pärinenud sellest suguvõsast Reinhold von Buxhoeveden.
Piiskop Hermann pühitseti ametisse 20. augustil 1262 Lübeckis. Tema ajal hävitati, žemaitide poolt 2. veebruaril 1263 Vana-Pärnu.
1262 loovutas Hermann Saksa ordule patronaadiõiguse Kihelkonna kihelkonna (Kiligund) üle.
Ta teavitas 1283 Lübecki raadi Tallinna kloostriga seotud legaadi asjus. [1]
1284 uuendas ja kinnitas Hermann oma eelkäijate statuudi piiskopkonna mandriosas kümnise ja andamite kogumisel taasristitud talupoegadelt. [2]
Hermann kinnitas 21. augustil 1262 Saare-Lääne piiskopkonnas kaupmeeste privileegid. 1277 taotles ta koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevatelt kaupmeestelt aktiivsemat kauplemist Eestimaal ja Liivimaal.
29. märtsil 1277 andis ta koos Riia peapiiskopi Johannes I von Luneni ja Liivi ordu maameistri Ernst von Ratzeburgiga kaupmeestele privileege. Kaupmeestele lubati vabadusi tollimaksust ja rannaõigusest, samuti sadamate, karjamaade ja rannariba kasutamist, puude võtmist kütteks ja laevaparanduseks ning õigust sõltumatu kohtupidamise osas. Ta tänas 4. veebruaril 1278 koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevaid kaupmehi nende poolt antud lubaduse eest venelastega kauplemisel.
Hermann I rajas 1279 Haapsalu piiskopilinnuse (fundata ecclesia cathedrali in Hapsal).
Hermann I viibis septembris 1262 ja 31. juulil 1283 Lihulas ning 1284 Haapsalus.