|
See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Heinrich III
|
Heinrich III (umbes 1300–1381) oli Saare-Lääne piiskop 1374–1381.
Tal oli õde Alheydis (Alheid).
Heinrich III oli 1370–1374 Schleswigi piiskop (Heinrich II). Ta määrati ametisse 30. jaanuaril 1370. [1]
Tegevus Saare-Lääne piiskopina
Paavst Gregorius XI määras Heinrichi Saare-Lääne piiskopiks 23. oktoobril 1374. Maguelone'i piiskop Pierre de Vernols kirjutas piiskopile 16. aprillil 1375 ja 30. septembril 1376. [2][3] Arles'i peapiiskop Pierre de Murat de Cros kirjutas piiskopile 1. aprillil 1376 ametissekinnitamise maksu (servitium communis) asjus.[3] Paavst Urbanus VI kirjutas 26. aprillil 1380 Bremeni raele piiskop Heinrichi ametissekinnitamise maksu asjus. [4]
Heinrich III kirjutas 16. jaanuaril (Marcellus I mälestuspäeval) 1380 Lihulast Tallinna raele Marquardt Crunbeke õigusrikkumise asjus.
Piiskopi mõrvamine
1381 saatis Saaremaa toomkapiitel paavst Urbanus VI-le palvekirja, milles kirjeldas olukorda piiskopkonnas. Piiskop Heinrich olevat kirikule kuulunud väärisasjad (yocalium et bonorum clenodiorum ecclesiae) ära müünud, privileege mitte kohaldanud ja sõlminud Rootsiga läänilepingu. Ta oli vastupaavst Clemens VII poolehoidjad vanglast vabastanud, lubanud neil osaleda oma privaatmissadel ja pidanud koos nendega söömaaegu.
Heinrich oli tapetud Kuressaare piiskopilinnuses enne 5. juulit 1381, mil Urbanus VI nõudis Hermann Bolne karistamist, keda peeti tema tapmise eest vastutavaks. Saaremaa toomhärrad olid piiskopi vangistanud, seejärel kägistanud (iugulasse) ja laiba visanud lossi šahti. Urbanus VI kirjeldas piiskopi kinnivõtmist oma nõudes: "proditorie capere et carceribus mancipare ac tandem turpiter et crudeliter ipsum iugulare et morti tradere praesumit."
Juhtumit on lühidalt kirjeldanud kroonik Detmar "Lübecki kroonikas" ja teoloog Albert Krantz 1519 avaldatud teoses "Wandalia".
Viited
- ↑ Catholic-Hierarchy andmebaas.
- ↑ "Diplomatarium Norvegicum." 17 vol. Kristiania: Malling; Oslo: Norsk Historisk Kjeldeskrift-Institutt, 1913
- ↑ 3,0 3,1 Herluf Nielsen: "Diplomatarium Danicum 4, 1 (1376-1379)". 1984.
- ↑ Herluf Nielsen: "Diplomatarium Danicum 4, 2 (1380-1385)". 1987.
Allikad
- Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
- Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
