Harri Paves (sündinud 26. juunil 1930 Valgas) on eesti metsateadlane.[1]
Elulugu
Harri Paves on äriteenija poeg, Aino Pavese abikaasa ja Heiti Pavese isa.[1]
Lõpetas 1949 Valga 1. Keskkooli, 1954 EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna, aspirantuuri 1962, põllumajanduskandidaat (1964, ZBI), väitekiri "Lehis Eesti NSV-s".
Oli 1954–1959 EPA metsandusteaduskonna vanemlaborant, 1963–1970 Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMI) labori vaneminsener ja nooremteadur, 1970–1971 EMI Katse-Puukooli direktor, 1972–1994 EMI vanemteadur, 1994–1996 Eesti Metsaaretuskeskuse insener.[1]
Teadustöö
Uurimistegevuse põhisuund: võõrpuuliikide, eeskätt lehiseliikide introduktsioon ja kasvatamine Eestis, vegetatiivsete (poogitud) okaspuuseemlate rajamine ja majandamine. Juhendanud suuremahuliste geograafiliste okaspuukatsekultuuride istutamist. Oli 1976–1995 Metsamajandusee ja Looduskaitse Ministeeriumi dendroloogiaringi (aastast 1993 Eesti Dendroloogia Selts) teadussekretär, 1991–1997 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS-i) presiidiumi liige.[1]
Teoseid
Artiklite kogumike "Krahv Friedrich Berg ja mets" (Tallinn, 1995) toimetaja ning "Lehis: metsa ja pargipuu" (Tartu, 2004) kaasautor ja toimetaja. Üle 60 teadustrükise.[1]
- Metsamajandus Eesti NSV-s. Tallinn 1967
- Eestis kasvavad lehised. Tartu 1971
- Lehisevähk vegetatiivses seemlas. // Metsanduslikud uurimused XIX (1984)
Viited
Kirjandus
- Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997. Tartu 1997, 65
- Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskond 1951–1958. Tartu 2001, 41-42
- Kurm, M. Lehiste uurija Harri Paves 75. // Eesti Mets (2005) 3, 56
Välislingid
