| Harilik eefa |
|---|
Harilik eefa (Echis carinatus) |
| Taksonoomia |
|---|
| Riik |
Loomad Animalia
|
|---|
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata
|
|---|
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata
|
|---|
| Klass |
Roomajad Reptilia
|
|---|
| Selts |
Soomuselised Squamata
|
|---|
| Alamselts |
Maolised Serpentes
|
|---|
| Sugukond |
Rästiklased Viperidae
|
|---|
| Alamsugukond |
Pärisrästiklased Viperinae
|
|---|
| Perekond |
Echis
|
|---|
| Liik |
Harilik eefa
|
|---|
| Binaarne nimetus |
|---|
Echis carinatus
Schneider, 1801 |
| Sünonüümid |
|---|
- Pseudoboa carinata SCHNEIDER 1801
- Echis carinata DUMÉRIL & BIBRON 1854
- Echis carinatus — SMITH 1943
- Echis carinatus sinhaleyus DERANIYAGALA 1951
- Echis carinatus — HARDING & WELCH 1980
- Echis multisquamatus CHERLIN 1981
- Echis carinatus — MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999
- Echis carinatus sochureki STEMMLER 1969
- Echis carinatus SINDERSON 1924
- Echis carinatus sochureki STEMMLER 1969
- Echis carinatus astolae MERTENS 1970
- Echis multisquamatus CHERLIN 1981 (fide POOK et al. 2009)
- Echis sochureki — CHERLIN 1984
- Echis sochureki sochureki — CHERLIN & BORKIN 1990
- Echis (Turanechis) sochureki — CHERLIN 1990
- Echis carinatus sochureki — WELCH 1994
- Echis sochureki — HERRMANN et al. 1999
- Echis sochureki — OKUDA et al. 2001
- Echis carinatus sochureki — VAN DER KOOIJ 2001
- Echis multisquamatus — ANANJEVA et al. 2004
- Echis carinatus sochureki — DOBIEY & VOGEL 2007[1]
|
Harilik eefa[2] (Echis carinatus) on maoliik. Teda loetakse meditsiiniliselt oluliseks mürkmaoks, kuna loetakse, et tema hammustuse tagajärjel inimese vereringesse pritsitud süljenäärmete nõre toimel aga ka meditsiinilise abi puudumisel võib osadel juhtumitel (ligi 5%-l) saabuda ka surm.[3]
Klassifikatsioon
Harilik eefa liigitatakse roomajate andmebaasis järgmisteks alamliikideks[4]:
Levila
Nad elavad Afganistanis, Iraanis, Indias, Pakistanis, Sri Lankal, Bangladeshis, Araabia Ühendemiraadid, Usbekistanis, Turkmenistanis ja Tadžikistanis.
Eluviis
Toitumine
Nad on valdavalt loomtoidulised ning söövad närilisi, konnasid, väiksemaid madusid (veenastik, noolmadu, gürsa) jt.[2]
Poegimine
Harilikud eefad on eluspoegijad, pojad (3–15; 10–16 sm poega) arenevad valdavalt emaslooma kehas.[2]
Teaduses
- Merck Research Laboratories töötas hariliku eefa süljevalkude baasil välja sünteetilise ravimimolekuli tirofibaan (INN, kaubamärk Aggrastat) mitmete inimsüdame haiguslike seisundite raviks ja ennetamiseks.[5]
Viited
Välislingid
