Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi. 20. sajandi teisel poolel oli harilik äädikakärbes kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.
Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes saadeti 20. veebruaril 1947 Maa orbiidile.
Etümoloogia
Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste", "niiskus" ja φίλος, phílos, "armastav".[1]
Elupaik
Drosophila liike leidub kogu maailmas. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägedes. Kõige rohkem on liike troopilistes piirkondades. Mõned põhjapoolsemad liigid hiberneeruvad. Äädikakärbsed paljunevad lagunevates taimedes ja seentes. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on oma eluviisilt tihedalt seotud inimestega ning on tuntud koduliikidena.[2]
Füsioloogia
Äädikakärbsel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuronit, mis kannavad oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse iga lõhna puhul erinevalt. Kõik elektriimpulsid jõuavad umbes 2000 neuronisse, mida nimetatakse Kenyoni rakkudeks. Igat erinevat lõhna tajudes aktiveerub äädikakärbsel 2000 neuronist umbes 5%.[3]
Genoom
Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X/Y (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni.[4] Praeguseks on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud.[5] Hariliku äädikakärbse karüotüüp (2n) sisaldab 8 kromosoomi.[6]
Areng ja embrüogenees
Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbes on isane. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.[7]
| X-kromosoomid |
Autosoomid |
Suhe X:A |
Sugu
|
| XXXX |
AAAA |
1 |
Normaalne emane
|
| XXX |
AAA |
1 |
Normaalne emane
|
| XXY |
AA |
1 |
Normaalne emane
|
| XXYY |
AA |
1 |
Normaalne emane
|
| XX |
AA |
1 |
Normaalne emane
|
| XY |
AA |
0.50 |
Normaalne isane
|
| X |
AA |
0.50 |
Normaalne isane (steriilne)
|
| XXX |
AA |
1.50 |
Metaemane
|
| XXXX |
AAA |
1.33 |
Metaisane
|
| XX |
AAA |
0.66 |
Intersugu
|
| X |
AAA |
0.33 |
Metaisane
|
Äädikakärbeste kasvatus
Äädikakärbsed on oma kiire paljunemise tõttu väga populaarne sööt terraariumiloomadele. Nende kasvatamine toiduks on eriti oluline kahepaiksete ja roomajate pidamisel. Söödana on kõige levinum äädikakärbse tiibadeta vorm, sest neid on lihtsam püüda. Harilikku äädikakärbest kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.[8]
Viited
Välislingid
http://novaator.err.ee/259874/lugeja-kusib-kust-tulevad-aadikakarbsed
.jpg)
