Krahv Gotthard Andreas von Manteuffel (Venemaal tuntud kui Andrei Andrejevitš, vene keeles Андрей Андреевич Мантейфель) (9. juuli (vkj) 1762 Remberģi mõis – 5. september 1832 Berliin) oli Venemaa riigitegelane (senaator) ja mõisaomanik.
Ta oli Tartu linna ehituskolleegiumi liige, insener, kirglik maletaja ja üks Tartu Ülikooli taasavamist korraldanud rüütelkonna esindaja. Tema käe all on valminud Tartu raekoda ja paljud linna hooned, ta on taaselustanud ja hoogustanud malemängimist ning tema otsesel initsiatiivil sai Saare mõisateenija pojast Venemaa geodeesia ja topograafia rajaja Carl Friedrich Tenner.
Elulugu
Päritolu
Põlvnes vanast aadlisuguvõsast. Sündis Puurmani majoraathärra kindralporutšik krahv Andreas Gotthard von Manteuffeli (1714−1768) ja tema teise abikaasa Krootuse mõisaomanike perest pärit Sophia Friederike von Lieveni (sündinud von Stackelberg) (1733−1768) pojana.[1]
Sõjaväeteenistus
Astus vahtmeistrina Venemaa sõjaväeteenistusse. Teenis kavalergardide polgus, kus tõusis kornetiks. Läks sõjaväeteenistusest erru 2. järgu majori auastmes.
Tsiviilteenistus
1793. aastal astus ta tsiviilteenistusse ja sai tõelise riiginõuniku teenistusastme. 1801. aastal ülendati salanõunikuks ja nimetati senaatoriks.
Tegevus Tartu ülikooli taasavamise ajal
Liivimaa rüütelkond valis ta 1802. aastal Tartu maaülikooli (Landesuniversität zu Dorpat) taasavamise kuratooriumi presidendiks. Tal oli lootus saada oma äia Tartu eluhoonesse esialgsed ruumid saanud ja kuratooriumi juhitava taasavatud Tartu Ülikooli esimeseks prorektoriks. See lootus ei täitunud, sest Tartu ülikool määrati Venemaa rahvaharidusministeeriumi alluvusse ning selle juhiks rektorina määrati Georg Friedrich Parrot. 1803. aastal nimetati ta Kaasani õpperingkonna kuraatoriks, aga ta lükkas selle pakkumise tagasi ja ametisse ei astunud.
Viimased aastad teenistuses
1809. aastal oli ta Peterburis Keiserliku vaestemaja direktor. Läks sama aasta oktoobris riigiteenistusest erru.
Surm
Suri Berliinis 1832. aasta 5. septembril 70 aasta vanuses ja ning on sängitatud oma varalahkunud abikaasa kõrvale suguvõsa kodumõisa Rõngu kabeli hauakambrisse (nüüdseks hävitatud).
Mõisavaldused
Varakult orvuks jäänuna päris ta noore mehena nii oma vanaema lese − riigikrahv Gotthard Johanni − määratud kui ka ainukese pojana isalt päranduseks saadud vara. Temast sai ka Manteuffelite majoraatmõisa kolmas omanik. Oma onult Ludwig Wilhelm von Manteuffelilt vahetas ta kahe Riia lähistel olnud mõisa vastu Rõngu mõisa ning lasi sinna ehitada uue härrastemaja (see on hävinud). Ehitustööde ajaks rentis ta oma eluasemeks Magnus Johann von Bockilt Saare mõisa Maarja-Magdaleena kihelkonnas.
Auastmed
Sõjaväeteenistus
| Aasta
|
Kuupäev
|
Auaste
|
1783
|
12. veebruar
|
kornet
|
Õukonnateenistus
Tsiviilteenistus
Autasud
Perekond
Abiellus 1778. aastal Bockide ainukese lapse 16-aastase Charlotte Sophie Elisabethiga. Tema kaudu tulid Manteuffelitele Saare, Rannu, Pala, Halliku, Kudina ja Jõe mõis. Krahv ostis Tartus mitu majakrunti ning lasi Raekoja kõrvale ehitada perele linnaelamu (Raekoja plats 3). Peres sündis seitse last: kaks tütart ja viis poega, kellest kahest vanemast – Gotthard Johannist (1795–1849) ja tema surma järel Ernst Gotthardist (1801–1880) said Manteuffelite vara ja majoraadi omanikud. Kolmas poeg, Camill Basil Alexander, suri noorelt Rõngu mõisas. Temast jäid krahvinna Henriette Charlotte von Igelströmiga Rõngu mõisa tütar ja kaks poega. Gotthard Andrease neljas poeg, Kudina mõisa omanik Victor Johann, suri noorelt, temal lapsi polnud. Nad kõik on maetud Rõngu mõisa nüüdseks hävitatud kalmistule.
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1165.
Kirjandus
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 488.
Välislingid
