Georg Luts (eesnimi ka Jüri; 11. aprill 1918 Viciebsk – 1. mai 2004 Lund) oli eesti päritolu Rootsi farmatseut.
Ta sündis Oskar Lutsu pojana Esimese maailmasõja ajal Viciebskis, kus isa Oskar teenis Vene sõjaväes. Perekond tuli 1918. aasta varasügisel Eestisse.[1]
Ta õppis Tartu Linna 15. Algkoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas selle 1938. aastal. Aastatel 1938–1942 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Akadeemiliselt kuulus ta Korporatsioon Fraternitas Liviensisesse.
Sarnaselt isa Oskar Lutsuga oli ka Georg kirjandushuviline. Muu hulgas kirjutas ta enne isa käsikirjade trükkiminekut neid puhtalt ümber. Esimese kursuse üliõpilasena pani 20-aastane Georg väsinud isale lubadust täites tema asemel koguni kirja följetoni "Saamuel Pliuhkam Tartu näitusel" (Postimees nr 231, 27. august 1938. Lk 9).[2]
Teise maailmasõja ajal teenis ta Saksa sõjaväes ning vahetult enne Eesti langemist Nõukogude kolmanda okupatsiooni alla põgenes ta Soome oma lelle Theodor Lutsu juurde ning sealt koos lelle perega Rootsi.
Ta töötas edaspidi Lundis farmaatsiaettevõtetes. Tema vanemad said alles oktoobris 1948 teada, et Georg on Rootsis elus. Kuni surmani ei külastanud ta kunagi Eestit ega kodulinna Tartut.[2]
Isiklikku
Tema isa oli kirjanik Oskar Luts ja ema oli Valentina Luts (sündinud Krivitskaja; 1892–1982).
Abielust rootslanna Ruth Ohlssoniga sündis Georg Lutsul 1959. aastal poeg Anders Erik Ohlsson, kes töötab samuti farmaatsia alal.[3]
Viited
Välislingid
