Lund

Lund
[ lünd ]
Lundi keskväljak
Pindala: 26,4 km² (2020)[1]
Elanikke: 94 393 (31.12.2020)[2]
Koordinaadid: 55° 42′ N, 13° 12′ E

Lund (rootsi 'salu') on tiheasustusega paikkond Rootsis Skåne läänis. Seal asub 1666. aastal asutatud Lundi Ülikool ja Lundi piiskopi residents. See on suuruselt 11. tiheasustusega paikkond Rootsis.^[3]

Lund asutati umbes 990. aastal ja on Sigtuna kõrval üks Rootsi vanimaid linnu.

Lundis asub ka Eesti Maja. Seal tegutses Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ajalugu

Lund asutati umbes aastal 990. Siis koliti praegusest Lundist umbes 5 km kaugusel Uppåkra lähistel paiknenud asula kuninga initsiatiivil varasemast asupaigast ära. Arheoloogilised väljakaevamised Uppåkra lähistel on näidanud, et seal oli asula juba enne meie ajaarvamist, kuid see põletati maha 10. sajandi lõpul. Arheoloogilised leiud viitavad, et asula Uppåkra lähistel oli Edela-Skåne keskuseks alates 5. sajandist ning selle rolli võttis üle Lund.

Linna uus asupaik oli soodne. Lund paikneb Romelåsensi ülangu edelanõlval, selle jalamil asuvad sooda ja rabad ning Höje oja pakkusid täiendavat kaitset. Sarnaselt Uppåkraga asub Lund põhja-lõunasuunalise maantee ääres, kuid kolimisega paigututi ümber kohale, kus maantee ristus ida-läänesuunalise teega. Lundi asutamist käsitletakse üldiselt kui sammu taanlaste kuningriigi rajamisel.

Lund sai piiskopilinnaks 1060. aastal. Kuni 1066. aastani oli Lund tihedalt seotud Canterbury peapiiskopkonnaga, kuid siis allutati praeguse Lundi piiskopkonna ja Bornholmi ala Hamburgi-Bremeni peapiiskopile. 1103. aastast sai Lundist Põhjamaade peapiiskopi asupaik. 1085. aastal rajati Katedralskolani kool, mis on Põhjamaade vanim kool. 12. sajandi esimesel poolel ehitati Lundi toomkirik, klooster ja mitu väiksemat kirikut. Lund oli tollal Taani olulisim linn ning seal elas 3000–4000 inimest. 14. sajandi alguses kaotas Lund oma positsiooni Malmöle, mis oli Hansa linn ja kasvas kiiresti. Endiselt jäi Lund siiski kiriklikuks, kultuuri- ja hariduskeskuseks. 1425. aastal rajati Lundis Taani ja kogu Põhjamaade esimese ülikoolina Studium Generale.

Reformatsiooniga 1536. aastal kaotas Lund oluliselt mõjuvõimu, kuna kirikuvarad võõrandati. 1658. aastal läks Lundi piiskopkond Rootsi kätte ning rootsistamise toetamiseks rajati 1666. aastal Lundi Ülikool. Rootsi koosseisu minemine tähendas Lundi jaoks suurt muutust, sest endisest kesksest asulast sai ääremaal paiknev väikelinn.

18. sajandil tabas Rootsit sõda. Nii Rootsi kui Taani väed asusid linnas, 1703. ja 1711. aastal olid Lundis tulekahjud ning aastatel 1712–1713 laastas linna muhkkatk. Ajutiselt sai Lundist ka Rootsi kuninga elukoht, kui kuningas Karl XII elas 6. septembrist 1716 kuni 11. juunini 1718 Lundis.

Kuigi kaubanduslikus mõttes oli Lund tähtsust kaotanud, siis olulisel kohal oli käsitöö ning tähtsat rolli mängisid piiskopkond ja katedraalikool. Hoolimata ülikooli rajamisest oli linna elanike arv 19. sajandi aluses umbes 3000.

1856. aastal rajati raudtee Malmö ja Lundi vahele ning aasta hiljem hakati ehitama raudteed Lundist edasi põhjasuunas.

19. sajandi kestel arenes ja kasvas linn kiiresti ning 20. sajandi alguseks oli Lundi elanike arv kasvanud 17 000-ni. 1990. aastaks elas linnas juba 65 400 inimest. Linna kasvu aluseks 20. sajandil on olnud ülikooli ja tervishoiuasutuste kasv, samuti seoses ülikooliga tekkinud tehnoloogiatööstusettevõtted Tetra Pak ja Gambro.

Vaata ka

• Lundi vald
• Eesti Kirjanike Kooperatiiv

Viited

1. Statistical localities 2020
2. Statistical localities 2020
3. Statistik från Statistiska Centralbyrån

Välislingid