Georg Friedrich Pöschmann (11. jaanuar 1768 Naumburg, Saksamaa – 17. märts 1812 Tartu) oli Eesti ajaloolane.[1]
Georg Friedrich Pöschman oli kaupmehe poeg. Ta õppis Leipzigi Ülikoolis ja töötas Tartu Ülikoolis ajaloo, statistika ja geograafia professorina 1800–1812.[2]
Elulugu
Georg Friedrich Pöschmann oli sakslane.[1]
Lõpetas 1787 Naumburgi linnakooli, 1789 Leipzigi Ülikooli mag. phil. kraadiga. Töötas 1790–98 erinevatel ametikohtadel Saksamaal, tõlkis teaduskirjandust ning avaldas luulekogumiku. 1798–99 viibis Riias ja Moskvas. 1800–12 oli TÜ üldajaloo professor, 1803 ja 1809–10 ka filosoofiateaduskonna dekaan. TÜ taasavamisel 1802 esines ladinakeelse tervituskõnega. TÜ ainukese ajalooprofessorina luges nii üldajaloo kui ka Vene ajaloo üldkursusi ning erikursustena sissejuhatust ajalooteadusse ja riigiteadusse, samuti ajaloolise etnograafia kursust, õpetas ka ladina, saksa ja inglise keelt. Üliõpilaste eeskujuliku kasvatamise eest kinkis keiser Aleksander I talle briljantidega kaunistatud tubakakarbi. Õppetöö kõrval pidas arvukalt muid ameteid: oli TÜ raamatukogu esimese direktori J. K. S. Morgensterni abi-bibliotekaar, kellena etendas olulist osa raamatukogu komplekteerimisel praeguseni ajaloolist väärtust omava stat-alase kirj-ga, kuulus 1803 TÜ koolikomisjoni esimesse koosseisu, oli TÜ Üldise Õpetajate (Pedagoogika) Instituudi direktor ning professor. Paljude ametite tõttu jäi teaduslik produktsioon tagasihoidlikuks, tähtsaim töö (1802) käsitleb Õhtumaa kultuuri mõju Venemaale.[1]
Teoseid
- Gedichte. Lepizig, 1797
- Oratio qua Academiae Dorpatensi XI die Cal. Maj. Auspicanda fausta quaevis adprecatur. Dorpat, 1802
- Ueber der Einfluss der abendländischen Kultur auf Russland. Dorpat, 1802
- Einleitung in die allgemeine Menschengeschichte als Leitfaden zu akademische Vorlesungen, I. Riga, 1802
- Einige historische Bemerkungen in Beziehung auf das Schulwesen in den Ostsee-Provinzen. Dorpat, 1804
- Einige Gedanken zur Vergleichnung der älteren und neuerer Erziehung. Dorpat, 1808
- Einige historische Bemerkungen über den Zustand des weiblichen Geschlechts im Älteren Russland. // Ein Brief an Caecilie. Livonia, 1812.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
- ↑ [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
Kirjandus
- Левицкий II, 371–374
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 5, 36, 41, 54, 55, 63, 71, 72, 75, 157, 158, 162, 163, 166, 167, 378.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
