Georg Bogislaus astus Põhjasõja alguses 1700. aastal 15-aastaselt vabatahtlikuna Rootsi sõjaväeteenistusse. Teenis alguses kaardiväes, kuid juba järgmisel aastal viidi üle suurtükiväkke. Sama aasta novembris oli ohvitser Ingerimaa tragunirügemdis. 1702. aastast teenis leitnandina De la Gardie Liivimaa rügemendis. 1704. aastal langes ta Narva all Venemaa sõjavangi ja viidi Moskvasse. Vabanes 1711. aasta kevadel, naasis Rootsi ja määrati majorina teenima Skaraborgi rügementi. 1717. aastal sai ta selle väeosa komandöriks. Järgmisel aastal osales ta sõjategevuses Norras. 1719. aastal aitas ta vabastada Älvsborgi Taani admirali Tordenskjoldsi piiramisrõngast. 1720. aastal läks ta Rootsi teenistusest erru ja astus Holsteini teenistusse. Ülendati kindralmajoriks ja nimetati Holsteini hertsogi kaardiväe ülemaks (1721). Samal aastal sai temast kindralkrigskomissar. Naasis Rootsi ja määrati Kristianstadi komandandiks. 1731. aasta 14. juunil andis Rootsi kuningas Adolf Fredrik talle vabahärratiitli ja samal aastal introdutseeriti ta Rootsi rüütelkonda. Kaks aastat hiljem nimetati ta oobersti auastmes Kalmari kindluse komandandiks. Alates 1734. aastast oli ta Kalmari lääni ja Ölandi maapealik, ühtlasi täitis ta ülemkomandandi kohuseid. 1743. aastal anti talle kindralleitnandi tiitel. Alates 1754. aastast oli Malmö lääni maapealik ja ülemkomandant, kellena oli ametis surmani. 1757. aastal ülendati feldmarssaliks.[2]
↑ 1,01,1Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 363.
↑Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 519.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 519.