Georg-Voldemar Klaus (26. august 1907 Moskva – 9. mai 1983 Kloogaranna) oli eesti vaimulik.
Tema isa oli Simunast pärit, aastal 1904 Moskvasse elama asunud rätsep; ema oli Moskvas sündinud eestlanna. Alghariduse sai ta Moskva Peeter-Pauli luteri usu gümnaasiumi algkoolis. Aastal 1920 asusid ta vanemad Eestisse, 1926 käis ta leeris Tallinna Toompea Kaarli koguduses õpetaja Artur Sommeri juures ja 1928 lõpetas ta Tallinna Reaalkooli. Pärast sõjaväeteenistust õppis ta aastatel 1929–1936 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Tallinna Pauluse koguduses õpetaja Rein Uhke ja Keila Miikaeli koguduses praost Ado Köögardali juures. Ordineeriti 19. detsembril 1937 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1937–1938 Tallinna Toomkoguduse õpetaja kohusetäitja. Aastatel 1938–1939 oli ta Tallinna Pauluse koguduses õpetaja Rein Uhke isiklik adjunkt, 1939–1943 oli ta Tallinna Kopli koguduse õpetaja, 1943–1945 Randvere koguduse õpetaja. Aastatel 1945–1978 oli ta Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja 1949–1972 Tallinna praostkonna praost ja konsistooriumi assessor.[1]
Aastal 1978 jäi ta emerituuri. Ta suri aastal 1983.
Viited
- ↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk 544
Välislingid
