Kafka eluajal ilmus temalt vaid üksikuid novelle ja esseesid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Elukäik
Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe Hermann Kafka (1852–1931) pojana. Tema ema Julie (1856–1934) oli rikka kaupmehe tütar ja saanud rohkem haridust kui abikaasa.[1] Franz oli perekonna kuuest lapsest vanim[2], tema kaks venda surid lapsena ja kolm õde holokaustis aastatel 1942–1944. Lapsepõlves oli Franz üsna üksildane[3]. Mõlemad vanemad olid äripäevadel kodust ära tööl ning lapsi kasvatasid peamiselt üsna tihti vahetuvad guvernandid ja teenijad. Kafka isa oli autoritaarne ja nõudlik[4], ema vaikne ja tagasihoidlik.[5] Isa domineeriv iseloom mõjutas märkimisväärselt Kafka loomingut.[6]
1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi.[7] Õppekeel oli seal saksa keel, kuid Kafka oskas rääkida ja kirjutada ka tšehhi keelt[8][9], mida koolis samuti õpetati. Ta sai selles väga häid hindeid[10], kuid ei pidanud oma tšehhi keelt soravaks, kuigi rääkis saksa keelt tšehhi aktsendiga.[11][9]
Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolisgermanistikat, kuid astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalat keemiat, kuid seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima õigusteadust.[12] Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast kohustuslikku juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907–1908juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908–1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter-Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). 1917. aasta augustis diagnoositi tal tuberkuloos. Kafka käis korduvalt sanatooriumiravil, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.
1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini, kus ta tegutses vabakutselise kirjanikuna. Kuid ta tervis halvenes ning 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumi, kus ta ka suri.
Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.
Looming
Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika[13] ning suur tähtsus on sümbolil ja allegoorial. Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses.
Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.
Kõik kolm romaani on ilmunud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss", tõlkinud August Sang ja Mati Sirkel, toimetanud Lembe Hiedel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Eesti Raamat, Tallinn 1987, 656 lk, mis sisaldab lisadena ka romaanidest välja jäänud fragmente.
↑Corngold, Stanley (2004). Lambent Traces: Franz Kafka. Princeton, New Jersey: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-11816-1., p. xii.
↑Hawes, James (2008). Why You Should Read Kafka Before You Waste Your Life. New York: St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-37651-2., p. 29.
↑ 9,09,1Sayer, Derek (1996). "The Language of Nationality and the Nationality of Language: Prague 1780–1920 – Czech Republic History". Past and Present (Oxford) 153 (1): 164, pp. 164–210.
↑Kempf, Franz R. (Summer 2005). "Franz Kafkas Sprachen: "... in einem Stockwerk des innern babylonischen Turmes. .."". Shofar: an Interdisciplinary Journal of Jewish Studies (West Lafayette, Indiana: Purdue University Press) 23 (4): 159, pp. 159–160.
↑Koelb, Clayton (2010). Kafka: A Guide for the Perplexed. Chippenham, Wiltshire: Continuum International Publishing Group. ISBN 978-0-8264-9579-2., p. 12.
↑Diamant, Kathi (2003). Kafka's Last Love: The Mystery of Dora Diamant. New York: Basic Books. ISBN 978-0-465-01551-1., pp. 36–38.
Gustav Janouch, "Kõnelused Kafkaga. Märkmeid ja mälestusi" (Gespräche mit Kafka : Aufzeichnungen und Erinnerungen). Tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel. LR, 2002, nr 6/7, 96 lk; ISBN 9985853075
Wilhelm Große, "Franz Kafka. Protsess" (Lektüreschlüssel zu Franz Kafka : Der Prozeß; raamatus on eraldi peatükk Kafka eluloost ning tema loomingu interpreteerimisest Eestis). Tõlkinud Ester Rooste; toimetaja, ees- ja järelsõna: Piret Järvela. Sari Konspekt, kirjastus Ilo, Tallinn2009, 160 lk; ISBN 9789949170845
Hasso Krull, "Kafka eesti kirjanduses" – Looming 1999, nr 11, lk 1719–27; sama H. Krulli raamatus "Millimallikas", Vagabund, Tallinn 2000, lk 75–89
Jorge Luis Borges, "Kafka ja tema eelkäijad" – raamatus: J. L. Borges, "Valik esseid", tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 129–134
Mati Sirkel, "Orva-aastad: valik ees-, vahe- ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood". Tuum, Tallinn 2004, lk 37–99 (5 artiklit Kafkast)
Walter Benjamin, "Franz Kafka kümnendaks surma-aastapäevaks". Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus: W. Benjamin, "Valik esseid", Tallinn, LR2010, nr 26–29, lk 65–93