Ettevõtluspoliitika

Ettevõtluspoliitika (inglise keeles enterprise policy) on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine ettevõtlusega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks. Uute ettevõtete asutamine, toimimine ja areng konkreetses majandusruumis on tihedalt seotud ettevõtluspoliitika ning ettevõtluskeskkonnaga.[1] Ettevõtluspoliitika eesmärk on soodustada ettevõtlikkust, luua uusi töökohti ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet.[2] Ettevõtluse toetamise põhivaldkonnad on inimressursside arendamine, finantseerimisvõimaluste parandamine, ettevõtluse säästva arengu toetamine ja tööhõive suurendamine ning ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine valitsuste arengukavade kaudu, et luua ettevõtluseks soodne majanduskeskkond. Ettevõtluspoliitika arendamisse on kaasatud eri valdkondade poliitikaharud, millest olulisimad on regionaal-, põllumajandus-, tööturu- ja hariduspoliitika.[3]

Eesti ettevõtluspoliitikat hakati arendama juba enne taasiseseisvumist.[1] Alates aastast 2000 on Euroopa Liit toetanud liikmesriikide arengut erinevate strateegiatega, millest kõige tähtsamad on Lissaboni strateegia ja Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act", mis tugineb põhimõttele "kõigepealt mõtle väikestele". Väikeettevõtlusalgatuses "Small Business Act" on kajastatud ettevõtluse arenguga seotud probleemid ning nende kõrvaldamiseks vajalikud tegevused.[4] Euroopa 2020 strateegias on toodud tänapäeva peamised arengusuunad, millele toetub ka praegune Eesti ettevõtluspoliitika: "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020", mille Vabariigi Valitsus 2013. aastal heaks kiitis.[5]

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd)

Ettevõtluspoliitika põhieesmärk on toetada ja arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust. Väikeettevõteteks ja keskmise suurusega ettevõteteks (VKE) loetakse ettevõtteid, kus on vähem kui 250 töötajat. Euroopa Komisjon (2015) on VKEd määratlenud järgmiselt:

  1. mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ja mille käibe või bilansi maht on kuni 2 miljonit eurot;
  2. väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ja mille käibe või bilansi maht on kuni 10 miljonit eurot;
  3. keskmise suurusega ettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansi maht kuni 43 miljonit eurot.

VKEd moodustavad suurema osa kõigist ELi ettevõtetest, s.o ligikaudu 99% kõigist ettevõtetest, ning on seega tähtis tööhõive suurendamisel ja uute töökohtade loomisel.[6]

"Euroopa väikeettevõtluse harta"

"Euroopa väikeettevõtluse harta" võeti vastu 2000. aasta juuni Euroopa Ülemkogu istungil ja see on üks Euroopa Liidu ettevõtluspoliitika alustalasid. Harta strateegilised ettepanekud olid suureks abiks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, et muuta Euroopa majandus kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majanduseks maailmas. Harta eesmärk on anda liikmesriikidele suunised ettevõtluspoliitika loomiseks ning väikeettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamiseks. Harta peamised ülesanded on arendada ettevõtlusharidust, vähendada ettevõtete asutamiskulusid ning lihtsustada ja kiirendada asutamisprotsessi, luua riigisiseste õigusaktidega meetmed maksustamise ja finantseerimise soodustamiseks, arendada ja tugevdada tehnoloogilist suutlikkust.[4]

Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act"

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" (SBA) loomisel lähtuti põhimõttest "kõigepealt mõtle väikestele" ning see koostati 2008. aastal, et toetada ja arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali. Euroopa Liidu jätkuva edukuse tagamiseks on esmatähtis suutlikkus toetuda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja innovatsioonipotentsiaalile. Euroopa SBA on seisukohal, et VKEdele parimate tingimuste saavutamiseks peab ühiskond tunnustama ettevõtlust. Avalik arvamus peaks muutma ettevõtlusega alustamise üksikettevõtja jaoks köitvaks ja soodustama arusaama, et VKEd toetavad märgatavalt tööpuuduse vähendamist ja majanduskasvu. VKE-sõbralikku ühiskonda ei ole võimalik saavutada seni, kuni ELis on levinud hoiak, et ettevõtja amet on negatiivne ja riskantne. Ettevõtlust ja sellega seotud riskivalmidust peavad toetama nii poliitilised juhid ja meedia kui ka asjaomased ametiasutused. Sõbralik suhtumine VKEsse peaks olema norm, mille alustala on kasutajate enamusele vastavad eeskirjad.[7]

Algatuse "Small Business Act" eesmärk on parandada ettevõtlusega seotud poliitilist lähenemisviisi ja kinnistada poliitika kujundamisel põhimõte "kõigepealt mõtle väikestele", lahendada VKEde arengut takistavad probleemid, soodustada VKEde kasvu ning arendada inimeste ettevõtlikkust. SBA kümme põhimõtet on esmatähtsad Euroopa Liidu lisandväärtuste tootmisel, VKEdele võrdsete võimaluste loomisel ja kogu Euroopa Liidu õigus- ja halduskeskkonna parandamisel.[7]

"Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020"

Ettevõtluse toetamise meetmed on koostatud Euroopa Liidu tasandil. Euroopa 2020 strateegia on Euroopa Liidu praeguse kümnendi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava, mille üldeesmärk on tõhustada liidu konkurentsivõimet. "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020" on ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika strateegiline raamistik, mille koostamisel on aluseks võetud Euroopa 2020 strateegia, Euroopa Liidu tööstuspoliitika algatus ja tegevuskava "Ettevõtlus 2020". Lisaks on piirkondliku koostöö kavandamisel arvesse võetud Läänemere strateegia põhisuundi.[8] Kasvustrateegia ühendab mitut riiklikku arengukava, muu hulgas regionaalarengu strateegiat, maaelu ja turismi arengukava, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiaid, elukestva õppe strateegiat ja infoühiskonna arengukava. Kasvustrateegia koostamisse ja rakendamisse on kaasatud eri asutused: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon, Eesti Arengufond, sihtasutus KredEx, AS Kredex Krediidikindlustus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.[8]

2018. aasta alguses hakati planeerima Euroopa Liidu 2020. aasta järgse perioodi vahendeid järgmiseks 15 aastaks. Eesti 2035 strateegia on järgmine pikaaegne riiklik reformikava, mille eesmärk on korraldada tõhusamalt riigi strateegilist planeerimist ning määrata kindlaks olulisimad arengueesmärgid ja tegevused. Koostöös Rahandusministeeriumiga vastutab Eesti 2035 strateegia koostamise, elluviimise ja ajakohastamise eest Riigikantselei. Eesti 2035 strateegiasse integreeritakse samamoodi nagu ka varasematel perioodidel Euroopa Liidu uued poliitikasuunad. Eesti 2035 strateegia kinnitatakse 2020. aasta kevadel.[9]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Siimon, A., Reiljan, A., & Kriisa, R., 2003. Eesti ettevõtluspoliitikast Euroopa Liiduga liitumise kontekstis. Mattimar. [1]
  2. ↑ Riigikogu. (2002)."Eesti ettevõtja võimalused ja ohud EL siseturul", nr 6/7-133 [2]
  3. ↑ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2006). Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013. [3]
  4. ↑ 4,0 4,1 Euroopa Komisjon. (2006). Euroopa Väikeettevõtluse Harta: liikmesriikide poolt heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu Feira istungil 19.-20. juunil 2000. a. Luxembourg: Euroopa Ühenduste ametlike väljaannete talitus
  5. ↑ Vabariigi Valitsus. (2013). "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020" heakskiitmine. [4]
  6. ↑ Euroopa Komisjon. (2015). VKEde määratlust käsitlev teatmik. Luxembourg: Euroopa Liidu väljaannete talitus. [5]
  7. ↑ 7,0 7,1 Euroopa Komisjon. (2008).  "Kõigepealt mõtle väikestele" Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act". Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [6]
  8. ↑ 8,0 8,1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. [7]
  9. ↑ Vabariigi Valitsus. (2018). Valitsus otsustas algatada strateegia "Eesti 2035" loomise. [8]

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!