Erich Helmuth Mõtlik (5. mai 1912 Tallinn – 24. veebruar 1998 Tallinn) oli eesti ujuja, veepallur, treener ja spordipedagoog.
Elulugu
Ta lõpetas 1931. aastal Tallinna Reaalkooli ja 1937. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, korporatsioon Sakala vilistlane.[1][2]
14-aastaselt läks ta Piritale ujumiskursustele, pärast nende lõpetamist asus teisi juhendama. 1926. aastal sai ta spordiseltsi Kalev liikmeks, treenis Eduard Kõppo, Nikolai Michelsoni, Richard Roosi ning soomlaste Uno Alho ja Pekka Tiilikaineni juhendamisel. Aastatel 1930–1938 tuli ta Eesti meistriks ujumises 23 korda (sh 6 korda teateujumises) ning 1928–1948 veepallis Kalevi ja ÜSK meeskonnas 16 korda. Ta võitis 4 korda (1931–1933, 1936) Riia rahvusvahelised karikavõistlused ja kuulus aastatel 1932–1939 Eesti ujumis- ning 1938–1940 ja 1946–1950 veepallikoondisse. Aastatel 1930–1938 parandas ta 39 korda Eesti rekordit vabaujumises (100 m-s 4, 200 m-s 6, 300 m-s 3, 400 m-s 9, 500 m-s 4, 1000 m-s 5, 1500 m-s 8 korda) ja 10 korda teateujumises.[3][2]
Mõtlik oli aastatel 1930–1937 Tallinna koolivalitsuse kursustel spordiinstruktor ja Eesti mereväe õppekompaniis ajateenija, 1941–1944 mobiliseerituna Punaarmee 249. laskurdiviisis, 1945–1966 Tartu Riikliku Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna (KKT) ujumis- ja veespordi- ning 1955. aastast, mil sai pedagoogikakandidaadi kraadi, kehalise kasvatuse ja spordikateedri juhataja, 1958. aastast dotsent, 1957–1960 arstiteaduskonna KKT prodekaan.[4] Aastatel oli ta 1966–1970 TPI kehalise kasvatuse kateedri dotsent, 1970–1989 Tallinna Pedagoogilise Instituudi KKT vanemteadur, pedagoogilise kinesioloogia labori organiseerija ja juhataja.[2]
Mõtlik on tegutsenud ka kohtunikuna (1948. aastast üleliiduline kategooria ujumises, vettehüpetes ja veepallis). Ta kuulus aastatel 1936–1940 Eesti Veespordiliidu juhatusse, oli 1946–1948 Veespordisektsiooni presiidiumi esimees (kuulus kohtunikekogu presiidiumi) ning 1948–1963 ja 1970–1972 Veespordi- ja Ujumissektsiooni föderatsiooni presiidiumi liige. Ta juhtis ENSV Spordikomitee vabariiklikku teaduslik-metoodilist nõukogu, oli Ühing Teaduse juhatuse liige ning avaldas Kehakultuuris ja teadusväljaannetes publikatsioone ja retsensioone.[5][2]
Tema õpilaste hulgas olid Silvia Oja, Uno Tõnnus, Nora Kutti, Ann Schiff, Heino Elken, Siina-Viktoria Elken, Hans Gross, Anton Jürisson, Heino Laidre, Gunnar Paal.[6][7][8][9]
Isiklikud rekordid
- 200 m vabalt – 2.33,3 (1937)
- 400 m vabalt – 5.32,7 (1935)
- 1500 m vabalt – 23.03,4 (1938)[2]
Tunnustus
Teoseid
- Ujumine. Spordi suurraamat 16, 1939
- Ujumise algõpetuse metoodika: 1. osa, 1967, koos Roman Nõvandiga
Viited
