249. Eesti Laskurdiviis

249. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1942–1945
Riik	NSV Liit
Kuuluvus	Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus	diviis 10 235, 11.1942 4, 213, 01.02.1943 7 946, 01.08.1944
Osa	8. Eesti Laskurkorpusega 11. 1942 – Kalinini rinne
Garnison/staap	917. Laskurpolk 921. Laskurpolk 925. Laskurpolk 779. suurtükiväepolk
Tähtpäevad	formeerimine 10. veebruaril 1942, lahingulipu annetamine 18. oktoober 1942
Lahingud	Teine maailmasõda Idarinne Velikije Luki operatsioon Emajõe forsseerimine Kastre suunal Kuramaa lahingud
Ülemad
Võtmeisikud	kindralmajor Lembit Pärn polkovnik Artur Saueselg kindralmajor Johan Lombak

249. Eesti Laskurdiviis (vene 249-я Эстонская стрелковая дивизия) (s/o 24676) oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisus formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus.

Punaarmee 249. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 10. veebruaril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri 2. eesti laskurdiviisi moodustamiseks, diviis formeeriti 1942. aasta 10. veebruarist kuni 13. septembrini.

Algul kandis väeosa nimetust 423. Laskurdiviis, 1942. aasta märtsis nimetati väeosa ümber 249. Eesti Laskurdiviisiks. Kuni 1942. aasta veebruarini 249. LD nime kandnud NSV Liidu SARKi isikkoosseisust moodustatud diviis nimetati 16. veebruaril 1942 16. Kaardiväediviisiks^[1].

249. Eesti Laskurdiviis oli üks väeosa, millest koos 7. Eesti Laskurdiviisi ja muude üksustega moodustati 25. septembril 1942 8. Eesti Laskurkorpus.

1942. aasta suvel alustasid diviisi väeosad Uuralites Tšeljabinski oblastis väljaõpet, augustikuus suunati diviis Moskva oblastisse, Uuralitesse jäi vaid tagavarapolk. 1942. aasta novembris saadeti diviis rindele ning see osales 1942. aasta detsembrist Velikije Luki lahingutes.

22. oktoobril 1944 anti diviisile Tallinna nimi ja autasustati seda Punalipu ordeniga, nimetus (249-я Эстонская стрелковая Таллинская Краснознамённая дивизия^[2]).

28. juunil 1945 reformeeriti 249. ELD, 122. Eesti kaardiväe Lenini ordeniga laskurdiviisiks (122-я гвардейская Эстонская ордена Ленина Краснознаменная стрелковая дивизия).

Juhtkond ja koosseis

Diviisiülemad

• polkovnik August Vassil, veebruar – mai 1942
• kindralmajor Lembit Pärn, 6. mai 1942 – 23. juuni 1942
  • diviisiülema asetäitja August Vassil
• major, alates 4. oktoober 1942 alampolkovnik Karl Kanger, 24. juuni 1942 – 28. september 1942
• polkovnik Artur Saueselg, 29. september 1942 – 29. detsember 1942
  • diviisiülema asetäitja polkovnik Johan Lombak
• polkovnik/kindralmajor Johan Lombak, 30. detsember 1942 – 3. märts 1945
• polkovnik August Feldman, 4. märts 1945 – 9. mai 1945

Diviisi staabiülemad

• polkovnik Artur Simson
• alampolkovnik Gustav Kund (sünd. 1899)
• major Nikolai Trankmann, 12, 1942–?
• kapten Paalma (1943)^[3]

Diviisi sõjakomissar

• polgukomissar Nikolai Puusepp (NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 9. oktoobri 1942 seadlusega likvideeriti Punaarmees väeüksuste komissaride ametikohad, kehtestati väeosa ülema ainujuhtimine ning loodi ametikoht ülema asetäitja poliitalal)
• Algus Raadik, diviisiülema asetäitja poliitalal

249. Eesti Laskurdiviisi koosseis

249. Eesti Laskurdiviisi allüksused	Juhtkond juhtkond pärast 1. oktoobrit 1942
249. Eesti Laskurdiviis
249. Eesti laskurdiviisi staap	Staabiülem polkovnik Artur Simson; staabiülema asetäitja major Oskar Reemet staabiülem Gustav Kund
Staabi 1. (operatiiv)osakond	ülem major Edmund Püss ülem major Edmund Püss, major Tavid Kiljako
Staabi 2. (luure)osakond	ülem kapten Oskar Truuse major Oskar Truuse
Staabi Poliitosakond	ülem pataljonikomissar Algus Raadik poliitosakonna ülem Algus Raadik
Staabi eriosakond	ülema asetäitja riikliku julgeoleku vanemseersant August Kliment
Sideosakond	ülem polkovnik Friedrich-Alfred Olbrei kapten Eduard Alt
Füüsiline ettevalmistus	Fred Kudu
Varustusosakond	ülem kapten Oskar Villemson
Riviosakond
Tagalaülem	major Ots
Kaadriosakond	ülem kapten Špoor
Suurtükiväeülem	major Reskov alampolkovnik Johann Mäe
Suurtükiväe staabiülem	kapten Erich Loorits major Valter Jaek alampolkovnik Eduard Lemming
Inseneriteenistus	major Eduard Purro
Keemiateenistus	ülem major Pavel Solovev
Šifreerimisosakond	S. Türnask
Meditsiiniteenistus	2. järgu meditsiiniarst Robert Karin
Veterinaarteenistus	Hugo Reiman
Autotranporditeenistus	2. järgu intendant August Rebanes
249. laskurdiviisi sõjaprokurör	Heinar Grabe
249. laskurdiviisi sõjatribunal	tribunali esimees, Theodor Unt
917. Laskurpolk (s/o 16626)	ülem alampolkovnik Hans Virit; hiljem major Peeter Lepp ja polkovnik Johan Lombak; alampolkovnik Elmar Horn
921. Laskurpolk (s/o 61933)	polguülem alampolkovnik Olav Mullas, major A. Strohmann;
925. Laskurpolk (s/o 28770)	ülem alampolkovnik Ferdinand Tõnso, alampolkovnik Heinrich Neggo, alampolkovnik Hans Virit
779. suurtükiväepolk (s/o 16610)	ülem alampolkovnik Karl Aru (−20. november 1942), kapten Aleksander Pais (20. november 1942 –), alampolkovnik S. Reskov (1943[4]), alampolkovnik Kaarel Uibo^[viide?] komissar polkovnik Artur Lombak polgukomandöri asetäitja major Pavel Titer; staabiülem kapten Avo Laido, Eerik Loorits; pataljoniülemad: Olaf Randmer, Ants Lumiste, kapten Richard Linnas. Relvastatud 76 mm polgukahuritega
45. tankipolk	polkovnik I. Šestopalov
469. üksik miinipildujate divisjon	relvastatud 50, 82, 120 mm miinipildujatega
307. tankitõrje divisjon (s/o 92452)	ülem major Nikolai Trankmann ülem major Vladimir Miller. Relvastatud 45 mm tankitõrjekahuritega
326. üksik õhukaitse suurtükiväe õppedivisjon	ülem alampolkovnik Hans Virit. Relvastatud 37 mm õhutõrjekahuritega
417. üksik sapööripataljon	ülem kapten Ervin Kangur
669. üksik sidepataljon	ülem kapten Eduard Alt; komissar, kapten A. Tuberg
161. üksik kuulipildujapataljon	ülem kapten V. Zukker. Relvastatud 7,62 mm kerge- ja raskekuulipildujatega
267. meditsiini-sanitaarpataljon
328. üksik luurerood
243. üksik keemiakaitse rood
65. üksik autotranspordirood
Õppepataljon	ülem alampolkovnik Hans Virit
312. väliköök
1883. välipost
1194. Riigipanga välipunkt[5]

122. kaardiväe laskurdiviis

28. juunil 1945 reformeeriti 249. ELD, 122. kaardiväe Eesti Lenini ordeniga laskurdiviisiks (122-я гвардейская Эстонская ордена Ленина Краснознаменная стрелковая дивизия).

• 917. laskurpolk nimetati 368. kaardiväe Eesti Punatähe ordeniga laskurpolguks,
• 921. laskurpolk > 370. kaardiväe Eesti Punalipuliseks laskurpolguks,
• 925. laskurpolk > 372. kaardiväe Eesti Punatähe ordeniga laskurpolguks (likvideeriti 1947. aasta algul),
• 251. diviisi suurtükiväebrigaad > 99. kaardiväe Eesti suurtükibrigaadiks,
• 779. suurtükipolk > 484. kaardiväe Eesti Kutuzovi ordeniga kahuripolguks (asus Kloogal 06.1945–06.1946),
• 307. üksik tankihävitusdivisjon > 224. üksikuks kaardiväe Eesti Aleksander Nevski ordeniga tankihävitusdivisjoniks,
• 417. üksik sapööripataljon > 154. üksikuks kaardiväe Eesti sapööripataljoniks,
• 669. üksik sidepataljon (kuni 26.12.1944 197. üksik siderood) > 216. üksikuks kaardiväe Eesti sidepataljoniks ja
• 328. üksik luure-laskurrood > 126. kaardiväe Eesti motoluurerooduks. 122. diviis paiknes Aegviidu ja Jäneda ümbruses.

1945–1946 demobiliseeriti Eesti rahvusväeosadest 16 550 inimest. 12. mail 1946 Punaarmee Kindralstaabi direktiivi alusel saadeti 1946. aasta augusti alguseks laiali 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpuse juhtkond ja 122. kaardiväe laskurdiviis.

Vaata ka

• 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

Viited

1. "КАРАЧЕВСКАЯ ГВАРДЕЙСКАЯ СТРЕЛКОВАЯ ОРДЕНА ЛЕНИНА КРАСНОЗНАМЁННАЯ ОРДЕНА СУВОРОВА ДИВИЗИЯ". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2010. Vaadatud 3. jaanuar 2012.
2. 249-я Эстонская стрелковая дивизия, www.pribfront.ru, (vaadatud 08.01.2025)
3. Paalma (Kapten. 249. eesti laskurdiviisi staabi ülem.), www.meediateek.ee
4. Fjodor Paulman, KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 3., Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 118, 3. oktoober 1972 lk 3
5. "Structure of 7th and 249th Estonian rifle divisions and 8th Estonian rifle corps and commandeurs of unit in 1942" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 6. september 2011.

Kirjandus

• Эндель Сыгель. Дружба, закаленная в огне войны. – Таллин: Ээсти раамат, 1975.
• Ларин П.А. Эстонский народ в Великой Отечественной войне 1941–1945/ Сокр. пер. с эст. – Таллин: АН ЭССР, 1964.

Välislingid

• Андрей Петренко, Прибалтийские дивизии Сталина
• 249-я Эстонская стрелковая дивизия. Офицерский состав:, www.pribfront.ru