Kreisi pindala on 2881 km². 31. detsembril 2015 elas seal 319 488 inimest. Kreisikeskus on Meppen.
Suurem osa kreisist on tasane maapiirkond. Ainsad kõrgustikud on Hümmlingis, mis on künklik metsamaa Emsist idas.
Ajalugu
Pikka aega oli Emslandi piirkond ülihõredalt asustatud, seda lodude tõttu jõe mõlemal kaldal. Väikesed külad rajati keskajal piki jõge ja Hümmlingisse. 13. sajandil saavutasid piirkonna üle kontrolli Münsteri piiskopid; Emsland jäi piiskopi valdusse 1803. aastani, kui kiriklikud riigid kaotati. See läks Preisimaa ja Arenbergi võimu alla, kuid pärast Napoleoni sõdu otsustas Viini kongress anda territooriumi üle Hannoveri kuningriigile. Arenbergi hertsogkond jätkas eksisteerimist Hannoveri kuningate vasallina. Kui Hannover Preisimaaga liidendati (1866), kaotati ka varsti hertsogid (1875).
Uus Preisimaa Hannoveri provints jaotati 1885. aastal kreisideks; Tänase Landkreis Emslandi territooriumile rajati neli kreisi. Kreisid liideti 1977. aastal tänaseks kreisiks.
Natsiajastul asus Börgermoori lähedal, nüüd Surwoldi vallas, mitte kaugel Papenburgisttöölaager Emslandlager ("Emslandi laager"), kus hoiti tuhandeid Kolmanda riigi poliitilisi vastaseid. Laagri mälestusmärk "Dokumentations- und Informationszentrum (DIZ) Emslandlager" paikneb Papenburgis. Tuntud vastupanulaul "Die Moorsoldaten" loodi poliitiliste vangide poolt ühes nendest laagritest.
1950. aastal kiideti heaks valitsuse kava Emslandi arendamiseks. Selle eesmärk oli muuta piirkond tööstusalaks. See saavutati lodude kuivendamise ja projektide loomisega, nagu magnethõljukrongiTransrapid proovisõidurada ja mitu suurt dokki, nagu Meyer WerftPapenburgis. Kuigi Landkreis Emsland kaotas enamuse oma algsest iseloomust, säilitasid mõned piirkonnad oma loomuliku iseloomu, näiteks Hümmling.
1977. aasta kreisireformiga Alam-Saksimaal ühendati endised kreisid Lingen, Meppen ja Aschendorf-Hümmling Emslandi kreisiks, Meppenist sai halduskeskus. Emsland on võrreldes teiste Alam-Saksimaa osadega väga katoliiklik piirkond.