Elektrooniline sõda ehk elektrooniline sõjapidamine (inglise keeles electronic warfare, lühendEW) on sõjaline tegevus, mille eesmärk on kontrollida elektromagnetilist (EM) spektrit. Et täita seda eesmärki, kasutatakse elektroonilisi rünnakuid(EA) ja vajadusel elektroonilist kaitset (EP). Lisaks kasutatakse elektroonilise sõja toetust (ES) luureks ja ohtude avastamiseks. Teoreetiliselt on võimalik elektroonilist võitluse olemust grupeerida mitmete näitajate poolest, nt tehnikast, väeliigist või olemuslikult lähtuvalt.
Elektrooniline toetus (electronic support) on „EM-energia kasutamine luureks. Elektrooniliseks luureks kasutatakse nii aktiivseid kui ka passiivseid elektroonilisi luureseadmeid. SIGINT (signals intelligence) ehk signaaliluure on EM-signaalide avastamine, tuvastamine ja nende allika asukoha määramine. SIGINT jaguneb omakorda ELINTiks e elektrooniliseks luureks ja COMINTiks e sideluureks. ELINT (electronic intelligence) ehk elektrooniline luure on põhiliselt selliste EM-signaalide avastamine, tuvastamine ja nende allika asukoha määramine, mis ei ole mõeldud sidepidamiseks. Põhiliselt on need radarite, navigatsiooni- ja juhtimisseadmete signaalid. COMINT (communications intelligence) e sideluure on raadiosideseadmete ja nendest moodustatud raadiovõrkude avastamine, tuvastamine nende asukoha määramine ja raadiokanalites liikuva informatsiooni pealtkuulamine.“
Elektrooniline rünnak (electronic attack) – elektromagnetilise või suunatud energia kasutamine isikkoosseisu, rajatiste või seadmete ründamiseks (suunatud raadiosageduste energia või laserienergia kasutamine radar-, side-, navigatsiooni- või muude süsteemide vastu, mis toimivad elektromagnetilise energia vastuvõtu põhimõttel), selleks et neutraliseerida või hävitada vastase lahinguvõime või -võimekus või neid halvendada. Elektroonilist rünnakut saab jagada nelja põhitüüpi: segamine (jamming), pete/pettus (deception),mahasurumine või takistamine (disruption or denial), purustamine/hävitamine (destruction).“
Elektrooniline kaitse (electronic protect) „ on elavjõu, tehnika, elektroonika kaitsmine elektroonilise luure ja rünnaku eest. Kaitsemeetmed võivad olla aktiivsed või passiivsed. Aktiivse kaitse puhul kasutatakse kindlat tehnilist lahendust, mis vähendab elektroonilise rünnaku või luure tõhusust. Passiivne kaitse on kiirgusallikate kasutamise reguleerimine ja juhised, mis peaksid vähendama elektroonilise rünnaku või luure tõhusust. Põhiliselt reguleeritakse kiirgusallikate eetrisoleku aega, asukohta ja seadme võimekuse kasutamist (nt. sagedushüplemine) ning määratletakse tegevusjuhised elektroonilise luure ja rünnaku korral.“
