Elbrus

See artikkel räägib mäest; Haldusüksuse kohta vaata Elbruse rajoon; Arvuti ja protsessorite kohta vaata Elbrus (arvuti)

---

Elbrus
Elbruse mägi
Kõrgus	5642 m
Asukoht	Aasia / Euroopa (Venemaa)
Ahelik, mäestik	Kaukasus
Suhteline kõrgus	4741 m
Esmavallutamine	22. juuli 1829
Purskas viimati	50. aastal (± 50)
Koordinaadid	43° 21′ 9″ N, 42° 26′ 16″ E
Kaukaasia

Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi.

Elbrus asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus Karatšai-Tšerkessia ja Kabardi-Balkaaria piiril. Elbrus on 5642 meetrit kõrge. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam – 5621 meetrit.

Tipus on Elbrus kaetud igijääga. Elbruselt laskub 22 liustikku, mis toidavad Baksani, Kubani ja Malka jõge (kõik Venemaal).

Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne umbes 2000 aasta eest.

Elbrust ei tohi segi ajada Alborzi ehk Elbursiga, mis on Iraani kõrgeim mäeahelik. Selle kõrgeim tipp Damāvand on 5610 meetrit kõrge.

Mägironimine

Elbruse kahest tipust madalamale tõusis esimest korda 10. juulil 1829 (vkj) Hillar Hadžirov, Venemaa ekspeditsiooni teejuht, rahvuselt karatšai. Kõrgemasse tippu tõusis esimest korda 1874 Suurbritannia ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja šveitslane Peter Knubel.

NSV Liidu algaastatel sai alpinism populaarseks ja Elbrusel oli väga palju külastajaid.

1942. aasta augustist 1943. aasta jaanuarini oli Elbruse lähiümbrus Wehrmachti poolt okupeeritud. Saksa üksused viisid Elbruse tippu haakristiga lipu, mis lehvis seal seni, kuni see Hruštšovi käsul maha võeti. Selleks ajaks oli lipp nii ära kulunud, et peale lipuvarda polnud sellest õieti midagi järel. See oli viimane Natsi-Saksamaa lipp, mis NSV Liidu territooriumil lehvis.^[viide?]

Teadaolevalt esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 11. augustil 1956 Bernald Sillaots. Teisena jõudis sinna 4. augustil 1958 sakslaste grupis näitleja Jaanus Orgulas ja päev hiljem veel 31 eestlast.^[1] 1958. aastast hakkas Elbruse tipus käima juba palju eestlasi.^[2]

1997. aastal sõideti Elbruse sadulale Land Rover Defenderiga, mis oli Guinnessi rekord.

21. juulil 2007 tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, Elbruse läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).^[3]

Load

Elbrus asub väga lähedal Gruusia piirile. Sellepärast nõuavad Venemaa võimud kõigilt Elbrusele minna tahtjatelt piiritsooni mineku luba. Seda annab välja Naltšikis asuv sõjakomissariaat.

Elbruse ümber on loodud Elbruse rahvuspark. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa saamiseks ei ole kindlat süsteemi ja hinnad on kokkuleppel. Lube saab Elbruse külast, mis asub Baksanist algava maantee lõpp-punktis. Seal asub ka rahvuspargi keskus.

Kõik välismaalased peavad omama eraldi OVIRi luba. Lube annab välja viisade ja välismaalaste registreerimise keskus Tõrnõauzis, mis asub Baksani–Elbruse maanteel. Luba maksis 2008. aastal 50 rubla. Seda saab ka näiteks Mineralnõje Vodõ lennujaamast, kuid märksa kallimalt. Lube saab ka hotellide kaudu.

Pilte

• 
• 
• 
• 
• 

Viited

1. Kes oli tegelikult esimene eestlane Elbrusel? GO Reisiajakiri 9, 12. november 2007.
2. Ajalugu. alpinism.ee. AJAVEEB.
3. "62 eestlast tõusis Elbruse tippu" Postimees, 23. juuli 2007.

Välislingid

 Elbrus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis