Egon Krenz

Egon Krenz (1984)

Egon Krenz (vasakul) 2013

Egon Rudi Ernst Krenz (sündinud 19. märtsil 1937 Kolbergis (tänapäeval Kołobrzeg, Poola)) on endine Saksa DV poliitik ja riigitegelane.

Elulugu

Egon Krenz sündis rätsepa perekonnas tol ajal Saksamaale kuulunud Kolbergis (asub praeguse haldusjaotuse järgi Kołobrzegi maakonnas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Poolas). 1944. aasta lõpus põgenes ta pealetungiva Punaarmee eest koos vanematega Damgartenisse. Aastal 1953 astus ta Saksa Vaba Noorsoo Liitu (FDJ). Aastatel 1953–1957 õppis ta Putbusis õpetajate seminaris. Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse astus ta 1955. aastal.^[1]

Aastatel 1957–1959 teenis ta aega Saksa DV Rahvaarmees. Seejärel oli ta juhtivatel ametikohtadel Saksa Vaba Noorsoo Liidu liidumaade allorganisatsioonide juhatuses ja keskjuhatuses. Aastatel 1964–1967 õppis Egon Krenz Moskvas NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis, mille ta lõpetas ühiskonnateaduste alal.^[2] 1967–1974 oli ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Kesknõukogu agitatsiooni- ja propagandasekretär. Samuti oli ta vastutav FDJ-i töö eest koolides. Samaaegselt oli Krenz 8. veebruarist 1971 kuni 9. jaanuarini 1974 Ernst Thälmanni nimelise Saksa DV Pioneeriorganisatsiooni esimees. Lisaks sellele oli ta 1971–1990 Rahvakoja (parlamendi) liige. Aastatel 1971–1981 oli ta ka veel ka Rahvakoja Presiidiumi liige. 1973. aastast alates oli Krenz Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.^[3] 1974–1983 oli ta Saksa Vaba Noorsoo Liidu Keskkomitee esimene sekretär. 1983. aastal valiti Egon Krenz Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee sekretäriks ja Poliitbüroo liikmeks. 1984. aastal nimetati ta Riiginõukogu esimehe asetäitjaks, millega ta sai sisuliselt teiseks võimumeheks Saksa DV-s Erich Honeckeri järel.^[4]

Erich Honeckeri tagasiastumise järel oli Egon Krenz 18. oktoobrist 1989 kuni 3. detsembrini 1989 Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee peasekretär.^[5] Lisaks sellele oli ta alates 24. oktoobrist 1989 Saksa DV Riiginõukogu esimees. 3. detsembril 1989 astus Krenz koos kogu poliitbürooga parteilistest ametitest tagasi. 6. detsembril 1989 lahkus ta Riiginõukogu esimehe kohal. Jaanuaris 1990 loobus ta Rahvakoja liikme mandaadist ning ta heideti välja Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist. Aprillis 1990 avaldas Krenz mälestusteraamatu "Wenn Mauern fallen" ("Kui müürid langevad").^[6]

Alates 1991. aastast kuulasid ametivõimud teda korduvalt üle seoses mitmete kohtuprotsessidega. 1992. aastal oli ta kahtlustatav seoses valimistulemuste võltsimisega Saksa DV-s. Juulis 1993 esitati talle süüdistus seoses Saksa DV piiri ületada püüdnud inimeste tapmisega. Augustis 1997 mõistis Berliini Maakohus Krenzi nelja tapmisjuhtumi eest kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi. Septembris 1997 ta siiski vabanes vanglast. Novembris 1997 esitati talle taas süüdistus Saksa DV valimiste võltsimises. Novembris 1999 kinnitas Saksamaa Liidukohus Berliini Maakohtu 1997. aasta otsuse. 24. jaanuaril 2000 paigutati Krenz Berlin-Plötzensee vanglasse. Ta vabanes vanglast ennetähtaegselt 18. detsembril 2003.^[4]

Viited

1. Egon Krenz born 19 März 1937 Kolberg (Poland) Chronik der Wende
2. Egon Krenz whoswho.de
3. Egon Krenz geb. 1937 Lebendiges Museum Online
4. Egon Krenz uni-protokolle.de
5. German Democratic Republic. Ministries, political parties, etc. rulers.org
6. Egon Krenz DDR-Lexikon