Autorite mõte oli luua mälestusmärk, millel oleks esindusfunktsioon. Mis oleks ka esinemis- ja kontserdikoht, kõnepult, koht kokkusaamiseks, jalutamiseks. Mälestusmärk pidi andma edasi sündmuste vaimsust vabariigi väljakuulutamise ajal. Kuna Endla teatri rõdult loeti esmakordselt ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, oligi selle elusuuruse jäljendi mõte parim.
Autorid rõhutasid ka etteloetud iseseisvusmanifesti, mille tekst on Eesti iseseisvuse üks tähtsamaid kirjutisi. Samas ei ole palju inimesi, kes oleks seda lugenud või sellest isegi kuulnud. Seega austusest tolleaegsete helgete peade kollektiivse loomingu vastu on autorid lisanud mälestusmärgile suure, originaalkujunduse ja -sõnastusega manifesti, lisaks Eesti Keele Instituudi asjatundjate poolt tänapäevasemasse keelde kohandatud tekstivariandi ning ka pimedate punktkirjas teksti väegnägijatele. Autorite sõnul oli mälestusmärgil oleva sõnumi ehk manifesti teksti nähtavaks tegemine monumendi üks tähtsamaid tahke. Veel rõhutasid nad, et nende jaoks oli ja on siiani oluline sündmus ise, selle koht ja vaimsus, sest nüüd võib iga eestlane seisatada ja lugeda manifesti Eestimaa rahvastele, mis kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
Konkurss
Mälestusmärgi rajamiseks võttis Pärnu Linnavolikogu 17. märtsil 2005 vastu otsuse, et Pärnusse peab kerkima Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk ning tegi mälestusmärgi kavandite konkursi korraldamise ülesandeks Pärnu Linnavalitsusele. 10. oktoobril 2005 kuulutas Pärnu Linnavalitsus konkursi avatuks. Ideekavandite konkursi eesmärk oli leida Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärgile sobivaim skulpturaalne ja arhitektuurne lahendus ning see pidi tähistama iseseisvuse väljakuulutamist Pärnus 23. veebruaril 1918.
Võimalike mälestusmärgi kohtadena nähti konkursi tingimustes ette Endla teatri esist väljakut, Aia-Vanapargi-Kuninga-Karja tänavate lõikumiskohta või paika, kus 23. veebruaril 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik ehk praeguse hotell Pärnu esist. Konkursist osavõtja võis valida tema ideele või kontseptsioonile sobiva asukoha nende asukohtade seast. Keelatud ei olnud esitada ideekavandeid ka mitmele asukohale. Vajadusel soovitati anda ideelahendus mälestusmärki ümbritseva linnaruumi kujundamiseks. Mälestusmärgi materjalide valik oli autoritele vaba.
Konkursi preemiafondiks määrati 100 000 krooni, millest I preemia väärtuseks määrati 50 000 krooni ning II ja III preemia väärtuseks vastavalt 30 000 ja 20 000 krooni.
Komisjoni, mille esimees oli Pärnu linnapea Mart Viisitamm, kuulusid veel Pärnu abilinnapea Mart Alliku, Pärnu linnaarhitekt Ülar Saar, linnakunstnik Janno Poopuu, Riigikogu liikmed Trivimi Velliste ja Mark Soosaar, kunstiteadlane Heie Treier, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Margit Mutso, Tartu Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes ja Pärnu Linnavolikogu liige Jüri Kask. Komisjoni sekretäriks oli Pärnu Linnavalitsuse kantselei sekretär-asjaaja Jane Avamere ning varuliikmeks Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja.
Võidutööde autorite avalikustamine toimus 23. veebruaril 2006. aastal Pärnu Linnavalitsuse saalis Uus tn 4 toimunud avalikul koosolekul. Konkursile laekus 26 tööd, mis avati 8. veebruaril 2006 kell 12.00 mälestusmärgi ideekavandite konkursi komisjoni poolt. Komisjon tunnistas kõigile tingimustele vastavaks ja kvalifitseeris 25 tööd.
Esimese auhinna sai töö märgusõnaga "Rõdu", mis kujutas enesest ajaloolist treppidega versiooni omaaegse Endla teatri sissepääsust. Teise auhinna sai töö märgusõnaga "Pärnu püramiid", mis kujutas obeliskilaadset sammast. Kolmanda auhinna sai töö märgusõnaga "Rõdu", mis oli esimese auhinna saanud töö modernistlikumaks, abstraheeritumaks versiooniks, kujutades enesest peegelduva pinnaga kujutist omaaegse Endla teatri sissepääsust.
