Eduard-Ervin Liibus VR II/3 (13. jaanuar 1893 Palu talu, Abja vald (Halliste kihelkond), Pärnumaa – 20. detsember 1941 Ussollagi vangilaager, Permi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Ta õppis 1914. aastal Peterburi ülikooli ja 1920–1925 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning 1925–1927 (lõpetas) Kõrgemas Sõjakoolis, Korporatsioon Vironia vilistlane.
Eesti Vabadussõjas, 1918. jaanuarist märtsini oli 2. jalaväepolgu II pataljoni ülem, alates 23. novembrist 1918. 2. jalaväepolgu 5. roodu ülem, detsembrist 1919 II pataljoni ülem, novembrist 1919 2. jalaväepolgu polguülema abi.
Ta oli Sõjaringkonnakohtu liige, 2. ja 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu esimees, 2. jalaväerügemendi kohtu eesistuja, hiljem Valga Sõjaväeringkonna ülem.
18. veebruaril 1925 sai Eduard-Ervin Liibus II liigi 3. järgu Vabadusristi.
Välislingid
