Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutusele võttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) elektroonilisel kujul internetis esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus.
Kui alates 2007. aastast hakkasid levima voolusäästlikul ja silmasõbralikul E-Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed, töötasid paljud firmad esialgu välja oma failivorminguid. Et sellega kaasnes vormingute tülikas teisendamine, tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2010. aastast on sellena kõige laiemalt kasutusel EPUB-vorming.
Laua- ja sülearvutisse (olgu see PC või Mac) on vaja installida lugemistarkvara, näiteks:
Adobe Digital Editions (EPUB-, XHTML- ja PDF-vormingu tarvis);
Firefox-brauseri jaoks on EPUB-vormingus raamatute lugemiseks programm EPUBReader.
Lugerites on lugemistarkvara algselt olemas. Mõnedes mobiilses seadmes (nt Amazoni Kindle lugeris, Apple’i iPad-tahvelarvutis) võib siiski tekkida vajadus e-raamatute vormingut lugemisseadmele sobivaks konvertida. Selleks on kõige laiemalt kasutusel vabavaraline programmikomplekt Calibre, mis võimaldab teisendada omavahel vorminguid EPUB, FB2, LRF, MOBI, PDF, PDB, PML, RB, TCR, TXT jt.
E-lugerite tehnilised omadused
Amazon Kindle 4
Ekraani suurus
Ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides; see on lugereil vähemalt 6 tolli ehk 15 cm; näiteks formaadi 4:3 korral on kuvari (ekraani) mõõtmed 120×90 mm.
Eraldusvõime
Kuvari eraldusvõimet väljendatakse [[pikslite arvuga reapikkuse tolli kohta, tähis ppi (pixel per inch), mõne toote andmestikus on ekraani pikslite üldarv (piksleid reas × ridade arv). Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni) 16.
Puutetundlik ekraan
Kõigil nüüdisaegsetel lugeritel on puutetundlik ekraan, mis võib olla IR-tüüpi (ristuvate infrapunakiirtega) või mahtuvuslik.
Mälu
E-lugeri salvestusmälu maht on vähemalt 4 GB. Lisaks sisseehitatud mälule võib lugemisseadmel olla kaardipesamälukaardi jaoks (enamasti microSD andmemahutavusega kuni 32 GB). Mälu iga gigabaidi kohta võib arvestada kuni tuhat raamatut.
Võrguühenduse võimaluseta lugemisseadmete puhul tuleb raamatute allalaadimisel kasutada vahendajana arvutit, ostetud e-raamatu saab lugerisse lisada USB-kaabliga.
USB-sisendi kasutamine
USB-sisendi olemasolul saab lugerisse salvestada dokumente (ka PDF-vormingus), pilte ja muusikat (kui lugeril on audioväljund). Selle sisendi kaudu saab ka akut laadida.
Kirja ja formaadi valik
Olenevalt mudelist on võimalik valida mitut kirja tüüpi ja suurust, lugeda teksti püst- või põikformaadis.
Teksti märkimine ja sisestamine
Virtuaalne klaviatuur annab võimaluse teksti märkida ja ka sisestada (et näiteks otsida nimesid jm sõnu, lisada oma märkusi).
Sõnastiku kasutamine
Lugerisse salvestatud sõnastikust (sõnastikest) saab hõlpsalt lugeda sõnaseletusi ja tõlkida.
Digiraamatuid on võimalik lugeda ka arvutite ja nutitelefonide ekraanilt (kui neis on selleks vajalik lugemistarkvara), ent sealt lugeda ei ole nii mugav kui e-lugerist: lauaarvuti on paikne seade, ka sülearvuti pole alati lugemispaika hõlpsalt teisaldatav, nutitelefoni ekraanil aga on tekstiväli piiratud ja kiri väike; ka väsitab kestev lugemine LCD-ekraanilt rohkem silmi kui lugeri e-paberilt.
Portatiivsuse ja kuvari suuruse poolest sobib hästi tahvelarvuti. Selles võib ka juba leiduda tarkvara raamatu ostmiseks, faili avamiseks ja lugemistoiminguteks.
