Trükikiri

Trükikiri on teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite ja muude märkide komplekt[1]. Igal komplektil ehk kirjatüübil on nimi, nt Times, Futura, Courier.

Tekstitöötluses nimetatakse kindla kujuga ja nimega kirjamärkide komplekti fondiks.[2] Arvutifonte (ingl computer font) on laias valikus ja neid lisandub järjest.

Kirju (sh fonte) liigitatakse tüübi, suuruse ja laadi järgi.

Kirjatüübid

Kirjatüüpi iseloomustavad tunnused on eelkõige suur- ja väiketähtede kõrguse suhe, põhi- ja abijoonte jämeduse suhe, samuti seriifide olemasolu või puudumine. Kirjatüüpide hulgas on ka ehiskirju ja kirjutuskirju, s.t käsitsi kirjutatud kirja kujulisi trükikirju.

Kirjatüüpide näiteid (sulgudes avaldamise aasta)
Seriifideta kirjad Seriifidega kirjad Kirjutus- ja ehiskirjad
(1982) (1754) (1942)
(1998) (1790) (1993)
(2007) (1858) (1933)
(1991) (2004) (1835)
(1984) (1530) (1990)
(1997) (2005) (1984)
(1995) (1956) (1954)
(1996) (1934) (1989)
(1996) (1931) (1957)

Kirjasuurused

Trükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20% võrra suurem.

Trükitehnikas mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) tüpograafilise mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad Pierre-Simon Fournier ja François-Ambroise Didot 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on tsiitsero (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm).

Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele angloameerika tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast point), mida nimetatakse ka DTP-punktiks (ingl desktop point, ka PostScript point). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6% väiksem kui Didot’ punkt.

Tinalao ajastul väljendati kirjasuurusi üldiselt täisarvu punktidega. Levinumatel kirjakraadidel on ajalooliselt väljakujunenud nimed.

Levinumate kirjakraadide kirjasuurus (tähekõrgus) punktides ja millimeetrites
Kirjakraad
punktides		 Kirjasuurus mm Kirjakraadi nimetus
Didot’ süsteemis DTP-süsteemis eesti k inglise k
5 1,88 1,76 pärl Pearl
6 2,25 2,12 nonparell Nonpearl
7 2,63 2,47 minjoon Minion
8 3,00 2,82 ptii Brevier
9 3,38 3,18 borgis Bourgeois
10 3,75 3,53 korpus Long Primer
11 4,13 3,88 – Small Pica
12 4,50 4,23 tsiitsero Pica
14 5,25 4,94 mittel English
16 6,00 5,64 tertsia Columbian

Kirjalaadid

Peamised kirjalaadid (kirjatüübi teisendid ja kirjaerisused) on järgmised:

  • paks kiri
  • kaldkiri ehk kursiiv
  • allakriipsutus
  • kapiteelkiri (väiketähekõrgused suurtähed)
  • SUURTÄHTKIRI
  • s õ r e n d u s

Laialt levinud fontidel on eraldi nimedega teisendeid, näiteks

  • Arial
  • Arial Narrow
  • Arial Rounded MT Bold
  • Arial Black

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Trükikiri (EE)
  2. ↑ Font (EE)

Kirjandus

  • Lembit Abo. Autori teatmik. Tallinn, Valgus, 2001
  • Ivar Sakk. AA kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!