Keskkooli lõpetamise järel õppis Kilgallen kaks semestrit ülikoolis, kuid jättis õpingud pooleli ja asus tööle ajakirjanikuna. Alates 1938. aastast sai ta ajalehe New York Journal American kolumnistiks ja alates 1950. aastast oli ka televisiooni saatejuht.[1]
Dorothy Kilgallen väitis, et ta intervjueeris 1964. aasta märtsis kohtuprotsessi ajal Ameerika Ühendriikide presidendi John Kennedy oletatava tapja Lee Harvey Oswaldi mõrvarit Jack Rubyt. Nende vestluse sisu aga jättis ta enda teada. Hiljem sai ta enda kätte koopia Jack Ruby tunnistustest Warreni komisjonile ning avaldas kolm esimest lõiku sellest 1964. aasta augustis ajakirjanduses. Warreni komisjoni materjalid muudeti avalikult kättesaadavaks alles sama aasta septembri lõpus.
1964. aasta septembris käisid ta kodus kaks Luure Keskagentuuri agenti, kes tahtsid teada, kelle käest ta sai Warreni komisjoni aruande koopia. Kilgallen keeldus neile seda ütlemast.
8. novembril 1965 leiti Dorothy Kilgallen oma kodust surnuna.[2] Tõenäoliselt suri ta alkolholi ja unerohtude koosmõjul. Ei ole selge, kas tegemist oli õnnetusjuhtumi või enesetapuga. Mõned uurijad on aga oletanud, et ta tapeti, kuna tal oli olulist informatsiooni John Kennedy mõrva kohta.[3]
Viited
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2016. Vaadatud 18. juulil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
