Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitš (Дмитрий Дмитриевич Шостакович; 25. september (vkj. 12. september) 1906 Peterburi – 9. august 1975 Moskva) oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta on üks 20. sajandi tunnustatumaid heliloojaid.
Elulugu
Dmitri Šostakovitši isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana (1925). Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Šostakovitš on tuntud dirigent ja pianist.
Tunnustus
Looming
Dmitri Šostakovitš on kirjutanud 15 sümfooniat, millest kõige tuntum on arvatavasti 5. sümfoonia, 2 ooperit ning suurtsükkel "24 prelüüdi ja fuugat".
Tsitaat
Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik – Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi!
Vaata ka
Kirjandus
- Genrihh Orlov, "Dmitri Šostakovitš. Lühike ülevaade elust ja loomingust". Tõlkinud L. Kukk. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 104 lk.
- Rein Laul, "Šostakovitši muusika bolševistliku ideoloogia ja praktika valguses" (artikkel) – Teater. Muusika. Kino 1996, nr. 9 (tõlkinud Margus Pärtlane; artikkel ilmus vene keeles kogumikus Д. Д. Шостакович: Сборник статей к 90-летию со дня рождения, 1996); ka Rein Laulu artiklikogumikus "Sissevaateid muusikasse", Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 245–263
- Dmitri Šostakovitš, "Tunnistus. Dmitri Šostakovitši mälestused". Kirja pannud Solomon Volkov. Vagabund, Tallinn 2002, 268 lk.
- Solomon Volkov, "Šostakovitš ja Stalin: kunstnik ja tsaar". Vene keelest tõlkinud Toomas Huik. Tänapäev, Tallinn 2005, 362 lk.
Välislingid
